icon
Linkedin Facebook Instagram YouTube SoundCloud Twitter

Kuidas välispartnerist sotti saada?

25. mai 2011

Välisriikide firmadega ajab äri umbes 10 000 Eesti ettevõtet, kuid ka nendele on välispartnerite tausta üksikasjad enamjaolt tundmatud.

Alar Jägeri (Krediidiinfo asedirektor) sõnul on ettevõtjate jaoks äripartneri info uurimine loomulik, kuid mitte siis, kui partner tuleb välismaalt.

“Eestis on palju infot ja see on odav – meie ettevõtted on sellega harjunud,” sõnab Alar. Välismaal pole info alati nii kättesaadav. Keerulisena tunduva taustauuringu kulude kokkuhoiuks tegemata jätmine võib lõppeda pettumusega ja märksa suurema väljaminekuga. “Ütlevad ju õpikudki, et ilma taustauuringuta ei tasu suurt raha välja käia ja punkt,” kinnitab Alar.

Krediidiinfo andmetel on vaid paaril tuhandel Eesti eksportijal igapäevaseid eksporditehinguid.  Üldjuhul tasubki taustauuring ära eelkõige rahvusvahelise müügivõrgu puudumisel, kui tehinguid sõlmitakse üksikute partneritega. See aitab vähendada krediidiriski ja välistab pettused.

Tausta selgitamine on võimalik

Välismaale müümisel on levinud ettemaksu nõudmine, kuid kuidas partnerit tundmata otsustada, kas tehingu ettevalmistamisega tasub tegeleda ja millisel määral ettemaksu küsida.

Teisalt saab krediidiriski ära hoida krediidikindlustusega. Eestis pakub sedasorti teenust 2010. aasta suvest KredExi krediidikindlustus. Kindlustuse tasud algavad poolest protsendist käibelt ja sellisel juhul jääb taustauuring kindlustusandja õlgadele. KredExi krediidikindlustuse juhi Meelis Tambla sõnul uuritakse firmade tausta erinevate krediidiinfo agentuuride kaudu ja uuringute kulud jäävad kliendi kanda. “Regioonides või riikides, kus info saamine on keerukam, on ka vastavad kulud kõrgemad, lisaks võib olla suhteliselt kõrgem ka kindlustustariif,” rääkis Tambla.

Kindlustust kasutavad eelkõige suurema käibega ekspordiettevõtted. Tihti piisab riskide maandamiseks ka välispartneri taustauuringust. Selleks saab suhelda välismaiste reitingubüroodega, kuid eraldi lepingu sõlmimine ei pruugi üksikute tehingute korral otstarbekas olla. Lihtsam on taustauuring Krediidiinfo abil, nii saab välismaistele andmetele ka siinsete spetsialistide hinnangu.

Krediidiinfo praktika 

Välismaa äride tausta selgitamiseks pöördub Krediidiinfo asukohariigi tugevaima infofirma poole. Olgu see siis parim kohalik agentuur või mõne rahvusvahelise keti esindus. Krediidiinfo lähtub eelkõige kliendi soovist, näiteks juhul, kui vaja läheb kindlat raportivormi. Kui kanal leitud, ostab Krediidiinfo raporti, millele lisab omapoolse hinnangu ja knowhow. Krediidiagentuuride antavaid reitinguid tasub uskuda.

“Tuleb arvestada, et välismaal võib firma taustauuring olla kallis lõbu”, räägib Alar. Tema sõnul on otsing enamasti tasuta, ent teabe nägemiseks tuleb raha välja käia, olgu selleks kasvõi märge, et andmeid pole. Krediidiinfo annab kliendile märku, kui on juba ette teada, et infot tulemas ei ole.

Tehingu riske aitavad vähendada kasvõi põgusad teadmised

Välispartneritega tehingute sõlmimisel peab tundma kohalikke olusid. Tuleks arvestada kohaliku seadusandluse eripäradega, nagu võimalikud ettevõtlusvormid või vajalikud load. Samuti leidub igas riigis tüssajaid, kes kergeusklikke jahivad. Nende vastu aitab ohtude tundmine.

Välismaal toimetades peavad dokumendid korras olema, nii saab arusaamatused ja luhtunud tehingud hiljem klaarida. Oluline on klienti tunda, sest isegi põgusam taustainfo aitab riske vähendada. Kui endal jääb infot kohalike olude, nõuete või äripartneri kohta väheks, saab appi võtta infofirma. “Kui valida tuttav partner ja vormistada korralik leping, on riskid oluliselt väiksemad,” ütleb Alar.

Kõik riigid pole vennad

Eesti olulisimad ekspordipartnerid on naaberriigid: Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti, kaugemalt Saksamaa ja USA. Lisaks erinevustele info kvaliteedis, erinevad regiooniti ka taustauuringute hinnad.

Euroopa Liidu riikide õiguslikud raamid on üldjoontes sarnased. Firmade infot koguvad Euroopas riiklikud registrid. Infofirmad lisavad võlgnevuste ja tegevuse teabe ja väljastavad raporteid. Siiski on ka euroliidu sees erinevusi: mida lõuna poole, seda aeglasemalt info liigub. Erinevad ka maksekombed. 

Venemaal on info riigi jaoks strateegilise tähtsusega ja selle kogumine on keerukas. Suured infofirmad ei saa Moskvas alati sama hästi hakkama kui mujal. Takistuseks on korruptsioon, info koondub pealinna. Üksikasjades tuleb Vene päritolu partneritega olla tähelepanelik –  ettevõtetel on mitu registrikoodi, nimede puhul tuleb teada kirillitsa kirjapilti. Idanaabrite äri põhineb otsekontaktidel. 

Põhja-Ameerikas on see, kuidas ettevõte paistab, ettevõtte enda mure,” räägib Alar. Euroopalikku infokogumist USAs ei toimu. Usaldusväärsed äriühingud annavad endast infofirmadele ise märku. Kui ookeanitagune firma on krediiditehingutes aktiivne, on ka kättesaadav info adekvaatne ja valeandmetele saab kiiresti jälile. See ei kehti aga loetud madalate maksudega piirkondade kohta.

Aasia on ka taustauuringute vaatepunktist suur ja kirju. Suurlinnades on tänu rahvusvahelistele infofirmadele pilt adekvaatne, väiksemate keskuste ärid on salapärasemad, info ebatäpsem. Krediidikõlbulikkusest saab hea ülevaate ettevõtete kohta, mis on tegutsenud pikemalt ja rahvusvaheliselt.

Lisainfot välisraportite tellimise kohta leiab siit

Postituse teema