icon
Linkedin Facebook Instagram YouTube SoundCloud Twitter

Eksportijad laiendavad sihtriikide ringi

7. sept. 2011

Majanduskriis suunas Eesti ettevõtete pilgud piiri taha ning üha enam soovitakse osa saada ekspordikasvust. Firmade tänavustest majandusaasta aruannetest selgub, et aastaga deklareeris eksporti 6,2% enam firmasid kui mullu.

Statistikaameti andmeil kasvas ekspordikäive mullu koguni 35%, kuid muljetavaldava näitaja taga on peamiselt suured eksportijad ja väljakujunenud kanalid. Samas näitavad aruanded, et leidub ka uusi eksportööre, kes leiavad kaubavahetuse suurendamiseks ka uusi sihtkohti. 2010. aastal kasvas enim ettevõtete hulk, mis eksportisid Valgevenesse, Šveitsi, Hiinasse, Iirimaale ja Ukrainasse. Näiteks Hiinasse eksportijate read kasvasid viiendiku võrra.

Andmemajutusteenuse pakkuja Wavecom leidis juhataja Kristian Liivaku sõnul kliendid Hiinast tänu sellele, et firma reklaamib ennast üle maailma. Wavecomi käive on tänavu kasvanud 40 protsenti, Liivaku sõnul ekspordi arvelt. Peamiselt teenindatakse ekspordi raames Venemaad ja selle lähinaabreid. “Hiina ei ole meie jaoks eriti atraktiivne, mahud on marginaalsed, see tähendab 2-3 klienti,” selgitas Liivak.

Hiina kliendid kasutavad Wavecomi serveri rendi ja majutuse täisteenust. Hiinas on internetiteenused teatavasti karmilt reguleeritud, seetõttu pole firma ka Hiina olusid eraldi uurinud. Samuti on kauge Aasia maaga seotud krediidirisk. “Ilma ettemaksuta me teenust ei paku,” sõnas Liivak.

Hiinat ega sealset turgu reeglina põhjalikult ei tunta, rändavad ju kaubad pigem Hiinast Eestisse. Sellegi poolest on võimalik Aasia suurriigiga äri tehes ka krediidriske vähendada. Ettemaksu nõudmine on ehk kõige jäigem viis. Võimalik on kasutada krediidikindlustust. Igal aastal leidub ka mitmeid ettevõtteid, kes uurivad Krediidiinfo abil põhjalikult Hiina äripartnerite tausta.

Igal juhul paistab, et huvi maailma suuruselt teine majandus pakub eestlastele huvi. Hiinasse ekpordib üha enam teenusepakkujad. Eestlased müüvad Hiina klientidele programmeerimis- ja IT-teenuseid. Ärisuhteid hiinlaste ja Eesti vahel aitavad korraldada advokaadibürood, nõustamisfirmad – nii mõnigi neist on spetsialiseerunud just äri edendamisele Aasiaga. Hiinast on tulu saanud turismikorraldajad ja tõlkefirmad.

Muidugi moodustavad Hiina ekspordist suure osa tootmisettevõtted, hulgimüüjad, samuti logistikafirmad, kes ju seotud Hiina kaupade Euroopasse toimetamisega.

Rahvusvahelised kompaniid, kellel ka Eestis tootmisüksused, väidavad, et Hiina võib olla kauba sihtkohaks ka juhuslikult. Metalltooteid valmistav AQ Lasertooli Eesti üksus Hiina suunas müügitööd ei tee, pigem toimetavad Aasias sealsed kolleegid. Firma müügijuht Janek Teinlum rääkis, et mõne toote või projekti spetsiifikast võib tuleneda, et Eesti tooted jõuavad ka Hiinasse.

ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer rääkis, et Eestis toodetud elektroonikaseadmeid jäävad pigem Euroopasse. “Eksport Hiinasse on marginaalne, sest vastavalt ABB Grupi strateegiale katab Hiina ABB suure osa koduturu ja Aasia turu vajadustest,” täpsustas ta.

Tehnoloogiaettevõtte Ensto Ensekil on plastist elektrikilpide ja klemmide ladu Shanghais, selle kaudu läks Hiina turule 37 tonni kaupu.  Ensto logistikaosakonna juhataja Cristian Kalve sõnul on uue Tallinna tehase avamine laiendanud oluliselt firma ekspordi-sihtkohtade arvu.

Suurtel rahvusvahelistel ekportööridel leidub Hiinas tegutsemiseks kogemusi ja teadmisi. Samuti tehakse koostööd ju enamasti usaldusväärsete globaalsete ettevõtetega. Siiski jätkub näiteid, et ka väiksemad tegijad saavad Hiina oma sihtriikide hulka lisada.

Postituse teema