icon
Linkedin Facebook Instagram YouTube SoundCloud Twitter

Hardo Pajula: Eesti impordib optimismi Rootsi ja Saksamaa kaudu Hiinast

7. juuni 2012

Krediidiinfo korraldas 22.-23. mail Tallinnas rahvusvahelise konverentsi NORDKREDIT 2012. Tegemist oli Põhjamaade krediidiinfo teenusepakkujate aastakoosolekuga, mis toimub igal aastal erinevas riigis. Esindatud olid Rootsi, Soome, Taani, Norra, Läti, Leedu, Islandi ja Eesti ettevõtete juhid.

Väliskülalistele toimus kaks väärikat ettekannet. Majandusanalüütik Hardo Pajula tõi välja, miks just Läänemere regioonis on Euroopa optimistlikumad majandused. IT-visionäär Linnar Viik rääkis, kuidas eestlaste edumeelsus on saanud siinse IT-valdkonna tugevuseks.

Viis viimast

 Majandusanalüütik Hardo Pajula kehastus Nordkredit 2012 kohtumisel negatiivse sõnumi toojaks ja nentis, et tänane optimism majandusarengu suhtes Balti regioonis võib olla asjatu.

Pajula võrdles erinevate riikide sentimendi indekseid ehk optimismi majandusarengu suhtes ja leidis, et Euroopa viis kõige positiivsemalt meelestatud majandust on Saksamaa, Rootsi ja Baltimaad eesotsas Eestiga. Optimism eeldab, et raha jätkub. Euroopa siinse nurga riike seob jooksevkonto ülejääk – tavapäraselt on optimistlikud just kreeditorid.

Pajula sõnul on kogu positiivse suhtumise alus suure eksportööri Saksamaa majandus. Viimastel aastatel on Saksamaa eksport kasvanud kõige enam Hiina (20%) ja Venemaa (15%) suunal. “Meie ekspordime Rootsi, nemad müüvad selle edasi Saksamaale ja kõik läheb ekspordina Hiinasse. Optimism liigub vastupidist teed – tuleb Hiinast Saksamaale ja valgub siinses regioonis laiali,” rääkis Pajula.

Kuid kas tasub olla optimist ajal kui raskused Lõuna-Euroopas ja võlakriis jätkuvad? Pajula sõnul on Kreekas toimuv vaid nö kõrvalshow. Põhiprobleemi võib leida hoopiski Saksa-Prantsuse teljelt.

“Oleme näinud, et Prantsuse jooksevkonto puudujääk muudkui suureneb. Nii et siin on suured käärid, mis ajaloo vältel ikka ja jälle tekivad,” selgitas Pajula. “Samal ajal kui tööjõukulud Prantsusmaal muudkui kasvasid, on need Saksamaal püsinud stabiilsed.” Pajula sõnul on olukord varem alati lõppenud rahvusvaluutade vahetuskursi ümbersättimisega, nüüd aga kasutavad mõlemad riigid eurot ja pinge püsib.

Analüütiku jaoks on huvitav ka olukord Rootsis, mis optimismiks tegelikult põhjust ei anna. Sealne SKP kahaneb nagu ka eksport, kuid majapidamiste võlakoorem muudkui kasvab. Väga kõrgel tasemel on ka kinnisvarahinnad. Pajula näeb selles kõiges ohtu majandusele ja optimismi peatset lõppu – põhiküsimus on tema sõnul, mis saab Rootsi kinnisvaraindeksist?

“Rootsi sentiment on meie jaoks kõige olulisem tulevikunäitaja,” rääkis Pajula. “Baltiriigid on Rootsi pangasüsteemi ääremaa. Meretagune kinnisvarakrahh tähendaks Rootsi pankadele suurt põntsu ja ääremaade pangad kannataksid võimendatult,” ennustas Pajula.

Lõpuks on pinged suured ka Baltiriikide ja täpsemalt Eesti majanduses. Pajula on eestlased viimaste aastatega 3 miljardi euro ulatuses välisvõlga tagasi maksnud. Kuna Eesti aastane SKP ulatub ca 16 miljardi euroni, on riigist kadunud raha hulk väga suur ja tähendab deflatsioonisurvet.

Pajula sõnul pole deflatsiooni toimunud: ühest küljest küll jõudsalt kasvanud ekspordi tõttu, kuid see katab vaid 1,5miljardit eurot. Seega on Pajula arvestuse järgi deflatsioon ära hoitud Euroopa rahaga ning kasvuhoonegaasi kvootide müügiga. Kohalik põhiküsimus kõlab: mis saab järgmise aasta riigieelarvest ja läbirääkimistest, kas deflatsiooni õnnestub taas vältida?

Seega ei ole hinnatud majandusanalüütik Pajula sugugi optimistlik. Probleemid jäävad suureks nii Saksamaal, Rootsis kui Baltiriikides. Pajula ennustabki nö põhistsenaariumina euroala lagunemist: “Kreeka lahkumine on nädalate küsimus. Euroala ei ole võimalik päästa”. Samuti usub ta langust Rootsi majanduses. Mis tähendab võimendatud raskusi Eestiski.

“Näeme üsna pea majandusarengutele vastava poliitilise korrastumise märke,” hoiatas Pajula. “Liigume kindla tasakaalupunkti poole, põhiküsimus on, milline see teekond saab olema, sest võimalik on ka tõeline segadus. Siiski tasub jääda optimistlikuks, sest see aitab edasi. Pessimistile võib jääda vaid kibe nentimus, et tal oli õigus.”

 

Linnar Viik: Eesti innovatsiooni kiiks

 IT-visionäär ja infotehnoloogia asjatundja Linnar Viik tõdes kohtumisel krediidiinfofirmade juhtidega, et Põhjamaad on tuntud konkurentsivõimelisuse poolest. Tema sõnul on arengu juured innovatsioonis ja hästi läbimõeldud tehnoloogilistes lahendustes mistahes elualal. Viigi sõnul on Eesti areng seejuures näide “kiiksuga” või veidi erilisest innovatsioonist.

Viigi sõnul on Soome endine peaminister Esko Aho talle väitnud, et on Eesti ja eestlaste peale kade.  “Ükskõik kellega Eestis rääkida, neile meeldivad muutused. See on midagi, mille oleme Soomes kaotanud,” tsiteeris Viik Ahot. Viigi sõnul võib öelda, et hirm muutuste ja uuenduste ees tähendab, et ühiskond on kaotanud innovatsiooni tähtsa koostisosa.

“Kui Eesti paarikümne aasta eest jälle iseseisvus, tuli riigil kõigega nullist alustada. Kuid võimalused olid väga piiratud. Lahendus efektiivseks riigijuhtimiseks oli innovatsioon,” selgitas Viik Eesti fenomeni väliskülalistele. Nii sündis näiteks e-valitsuse edulugu.

Milles ikkagi seisneb see eriline “kiiks”, mis Eesti innovatsiooni iseloomustab?

Viigi sõnul ei ole Eestis kunagi nii suuri ressursse nagu teistel riikidel teadus- ja arendustööks. Siiski meelitab Eesti rahvusvahelisi investeeringuid ja need on investoritele, näiteks TeliaSonerale, ka tulemusi toonud, teadis Viik rääkida.

Eesti “kiiks” on Viigi sõnul lihtne:

Esiteks kasutame küll sama tehnoloogiat, mis teisedki, kuid võtame olemasolevad lahendused kasutusele teistest varem ja leiame viise, kuidas uued tehnoloogiad kohe süsteemidesse integreerida. (Näiteks said piirivalve infosüsteemid Interneti-põhiseks juba aastal 1992)

Teiseks tuleb koos tehnilise innovatsiooniga uuendada ka protsesse, muuta asjade korraldust.

Kolmandaks: siinne inimkapital on uuele tehnoloogiale avatud. Juba nõukogudeajal asusid Baltikumis olulised küberneetika, arvutiuuringute ja näiteks raadiolainete uurimiskeskused.

Viigi sõnul on Eestil olnud õnne ajastusega. IT areng oli üheksakümnendatel just seal maal, et saime rakendada personaalarvutid ja interneti uuel viisil, mis hiljem on edu toonud.

Tänu nendele faktoritele, millest koosneb Eesti innovatsiooni “kiiks”,  saamegi Viigi arvates uhkeldada e-hariduse, e-riigi, e-maksuameti ja suurepäraste IT-näitajatega. Eesti püsib esirinnas ka seadusandluse arvestuses.

Postituse teema