31. oktoobril korraldatud seminaril “Tarbijakrediit uute nõudmiste valguses” intervjueerisime Advokaadibüroo Entsik & Partnerid advokaati Tarmo Friedenthali.

Kui kaugel praegusel hetkel positiivne register on?
Olemasoleva seaduse ja selle tõlgenduse juures on kaks takistust. Esimene, minu meelest fundamentaalne, on pangasaladus. Teine aspekt on isikuandmete kaitse aspekt. Tänasel päeval mina ei näe, et seadusandja oleks ette näinud võimaluse käsitleda isiku krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmetena, andmeid, mis puudutavad rikkumata kohustusi ja lubaks selliste andmete töötlemist.

Mis tuleks teha, et positiivne register luua?
Võib-olla seadusandja peaks üle vaatama, et kui ta on pannud krediidiandjatele kohustused, kas ta on võimaldanud ka vahendid nende täitmiseks. Selge on see, et täna vajadus on olemas. Öeldakse ju, et kus on vajadus, seal on vahendid. Aga täna on see vahendite loomine muutunud üsna küsitavaks.

On mitu võimalust. Esiteks, leevendada nõudeid, teine võimalus, muuta olemasolevat seadust, kolmas võimalus on võtta vastu täiesti uus seadus, mille regulatsiooniesemeks ongi sellised registrid.

Kuidas positiivne register konkurentsi mõjutaks?
Kindlasti teeks kohustuste register mingi teabe kättesaadavaks, aga ma ei usu, et see kuidagi konkurentsi väga mõjutaks. Pigem mõjub lihtsus, tingimused ja panga suhtumine klienti.

Kuivõrd täna on positiivse registri järele üldse vajadust?
Küsimus ongi selles, et täna on see vajadus olemas ja tuleneb justnimelt sellest, et krediidiandjad peavad hindama isiku krediidivõimelisust ja nende jaoks on see kohustus. Kas ta ka lihtinimese jaoks vajalik on, see on ise küsimus. Lihtinimese esmane huvi on, et tema andmed ei oleks kättesaadavad. Nüüd tuleb kaaluda inimese õigust eraelu puutumatusele ja andmete kaitsele ning panna sinna vastu üldise tarbijate kaitse huvi, et tarbijad ennast lõhki ei laenaks – avalik huvi. Kumb nüüd kumma üles kaalub, sõltub palju sellest, kuidas riik hindab. Euroopa liigub selles suunas, et tõenäoliselt avalik huvi on hetkeseisuga suurem.

Vaata ka:
Eraisikute krediidiregistri võimalikkusest Eestis
Kristiina Kolli intervjuu Tarbijakrediidi seminaril
Esinejate ettekanded Tarbijakrediidi seminaril