Krediidipoliitika tänavune uuring näitas, et aastaga on märgatavalt suurenenud nende firmade hulk, kes rakendavad maksetega viivitajatele viiviseid – mulluselt 27%-lt 33%-le.  Neil päevil on Riigikogu päevakorras eelnõu Võlaõigusseaduse ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks, millega soovitakse muuta maksetega hilinemine võlgnikele varasemast ebamugavamaks.

Hilinenud maksmisega võitlemise direktiivi ülevõtmine tähendab muudatusi äritehingute sõlmijatele:

• Sätestatakse tehingute maksimaalsed maksetähtajad (üldjuhul 60 päeva) ning kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise ja ülevaatamise maksimaalsed tähtajad (üldjuhul 30 päeva).
• Seadusjärgse viivise määra tõstetakse ühe protsendi võrra. Kui praegu on viivisemäär 7,75% aastas, siis tulevikus 8,75% aastas (VÕS-i § 94 kohane viitemäär + 8%).
• Võlausaldajale antakse õigus nõuda majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult makseviivituse korral hüvitist 40 eurot nõude käitlemiskulude eest.

Eelnõu seletuskirja järgi kahjustavad võlad ja kauba eest tasumisega viivitamine ettevõtete likviidsust ja raskendavad ettevõtjate finantsjuhtimist. See mõjutab firmade konkurentsivõimet ja kasumlikkust, sest võlausaldaja peab otsima rahalisi vahendeid mujalt. Negatiivse mõju oht suureneb märgatavalt majanduslanguse ajal, mil rahaliste vahendite leidmine on raskem. Justiitsministeeriumis ettevalmistatud muudatustega tahetaksegi parandada võlausaldaja positsiooni ja õiguskaitset.

KOMMENTAARID:
Martin Käerdi
Raidla Lejins & Norcous Nõunik / Vandeadvokaat

“Meie kogemus näitab, et praktikas välja kujunenud käitumismallide muutmiseks ei ole seaduse muudatused sageli kuigi efektiivseks vahendiks. Arvata võib, et ka kavandatavad võlaõigusseaduse muudatused ei mõjuta võlgnike maksedistsipliini ning lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist ja maksetähtaegu kuigi palju.

Kavandatavatest muudatustest ilmselt olulisimat mõju omavad sätted, millega võimaldatakse maksekohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivise maksmisele ka võla sissenõudmise eeldatavate kulude hüvitamist, kusjuures seaduses sätestatud miinimummäära ulatuses (hetkel kavandatud 40€) ei pea sissenõudja kulude tegelikku tekkimist ning nende suurust tõendama.

Praegusel hetkel on võlausaldajal rahalise kohustusega viivitamise korral lisaks viivisele võimalik sisse nõuda üksnes tegelikult kantud võla sissenõudmise kulusid, ka selliste tegelike kulude välja mõistmisel on kohtud suhteliselt reserveeritud. Kohtuväliselt õnnestub võla sissenõudmise kulude sissenõudmine harva, kogenud või õigusteadmisi omavad võlgnikud on selliste kulude sissenõudmisega seotud õiguslikest probleemidest reeglina teadlikud ning keelduvad nende hüvitamisest.

Kehtivas õiguses tekitab probleeme ka asjaolu, et üksnes tegelikult tekkivate sissenõudmise kulude hüvitamine sunnib ettevõtjat andma maksetähtaja ületanud nõuete käitlemise üle inkassofirmale. Võlakäitluse eest makstav inkassotasu võib õnnestuda võlgnikult sisse nõuda, ettevõtjal endal tekkivaid võlakäitluskulusid seevastu mitte.

Uue seaduse vastuvõtmisel selles osas olukord paraneb s.t ettevõtjatel tekib uuesti stiimul tegeleda võlakäitlusega ise, mis võib ka sellega seotud kulusid alandada. Samuti paranevad oluliselt õiguslikud võimalused võlgade sissenõudmise kulude hüvitamiseks.

Mis puutub eelnõuga kavandatava 40€ sissenõudmiskulude hüvitise suurusesse, siis see tundub praktiku pilgu läbi ebamõistlikult suur ja põhjendamatu.”

Anne Orav
Neste Eesti AS / krediidikontroll

“Ettevõtted on hakanudki aru saama, et mida kiiremini ja professionaalsemalt asjaga tegelema hakata, seda paremaid tulemusi on võlgade kättesaamisel võimalik saavutada,” kommenteeris Neste Eesti ASist Anne Orav. Ka krediidikontrolli pilgu läbi on Eesti äritegevus korrastumas.

“Meie krediidipoliitikas on viiviste arvestamine olnud väga olulisel kohal sellest ajast peale, kui alustasime krediidimüügiga,” valgustas Anne Orav. “Kui klient saab lepingujärgselt makseaja, siis ta peab seda kindlasti järgima, vastasel korral rakenduvad viivised. Selline poliitika parandab eelkõige klientide makseharjumusi ja suuremas plaanis hoiab kontrolli all ettevõtte rahavoogusid.”

Neste Eesti kogemusest lähtuvalt annab viiviste rakendamine paremaid tulemusi, kui klient kasutab teenuseid pidevalt ning korrektsest maksmisest sõltub teenuste kättesaadavus. Kuigi klientidele võivad viivised näida karistusena või täiendava tulu teenimise soovina, siis Anne Orav toonitas, et see pole tõsi.