icon
Linkedin Facebook Instagram YouTube SoundCloud Twitter

Ettevõtted jagasid krediidipettustega võitlemise kogemusi

31. okt. 2013

Krediidipettuste teema on Eesti ettevõtete jaoks aktuaalne ja lahendusi otsitakse ka juba enne probleemide tekkimist. Seda näitas aktiivne osavõtt oktoobri keskel toimunud Krediidiinfo konverentsist “Krediidipettuste avastamise meetodid”, mis tõi kokku üle 160 osaleja.

krediidipettuste_konverents

 Rohkem pilte leiab meie Facebooki lehelt

 

Konverentsil nenditi, et krediidipettuse avastamisel on ettevõtte jaoks kõige keerulisem küsimus, kuidas teha kindlaks, kas tegemist on makseraskustesse sattunud kliendi või tahtliku petturiga. Petturluse tõestamiseks peab olema kindel, et kliendil oli juba lepingu sõlmimise hetkel plaanis mitte maksta. Kedagi kohe petturiks sildistada ei saa, esimene pettus läheb enamasti läbi. Sageli avastabki kreeditor pettuse alles laekumata arvete kaudu.

Pettureid võib tinglikult jaotada kolmeks:

  • „mustad“ petturid ehk modifitseeritud identiteediga isikud, kes kasutavad usaldusväärse taustaga variisikuid ning viivad pettuseid läbi väga lühikese aja jooksul (krediiditaotluste hüppeline kasv lühikese ajaperioodi jooksul). Samuti korduvad lühiajaliselt nende isikute aadressid ja emailid.
  • „valged“ petturid ehk modifitseerimata identiteediga isikud, kes otsivad tarnijate hulgast nõrka lüli, kes lõpuks nõudest loobub. Samuti kuuluvad sellesse gruppi ettevõtted, mis peale kauba kättesaamist pankrotini viiakse.
  • muud petturid, kes otsivad kaug-autentimise meetodeid või kasutavad erinevaid mõjutamispsühholoogia võtteid.

Kõige lihtsam vahend potentsiaalsete petturite välja selgitamiseks on Krediidiinfo andmebaas – selles on soovitused, kas ja missuguses mahus konkreetsele isikule krediiti anda. Kompleksse krediidiotsuse tegemiseks võiks krediiti taotleva ettevõtte vaatlemisel tähele panna nelja aspekti: krediidisoovitusi, Krediidiinfo reitingut, krediidilimiiti ja maksehäirete tõenäosust.

Andmebaasi kasulikkuse tõstmiseks on aga vaja ettevõtete ja Krediidiinfo koostööd – nii jõuab info esimesest juhtumist kiiremini laiema ringini ja on suurem lootus, et samad petturid uusi probleeme ei tekita.

Ettevõtete reaalsed lood pakuvad eeskuju

EMT krediidikonsultant Julia Karavaješnikova uuris magistritöös potentsiaalsete petturite profiili EMT äriklientide seas. Selgus, et makseraskustest ja maksmata jätmisest ilmnevad tunnused, millest saab koostada mudeli potentsiaalsete petturite ära tundmiseks. Selliste tunnuste hulka kuulusid:

  • liikmete vahetus juhatuses,
  • aastaaruande esitamata jätmine,
  • juhatuse liikme maksehäire,
  • kauba tellimine pakiautomaati.

Magistritöös leitud mudel on spetsiifiline EMT klientide analüüsiks, kuid annab suunise sarnaste mudelite koostamiseks ka teistes ettevõtetes.

AS Stokker Finance’i esindaja Margus Männik tõi oma kogemustest välja, et suur osa potentsiaalseid pettureid eraklientide seas tuleb kauplusesse krediiti saama vahetult enne poe sulgemist, tihti reede õhtul või nädalavahetustel. Ohu märgiks võib olla, kui krediiti soovitakse korraga väga erinevate ja üksteisega mittehaakuvate seadmete ostuks, näiteks saag, pesumasin ja niiduk. Tavaliselt kasutavad petturid ära kogu saadaoleva krediidi ja teevad kohapeal võimalikult madala sissemakse – nii on kasu kõige suurem. Likviidsed kaubad ongi petturite lemmikud – lihtne omandada, lihtne müüa.

Männik rääkis, et Stokkeri firmasisest krediidikomitee andmebaasi on arendatud juba 1997. aastast ja nii on praeguseks tekkinud laiapõhjaline ülevaade petturite käitumisest ja ohuteguritest. “Petturluse viise on võimalik juhtida ja madalana hoida, aga täiesti nulliks elimineerida ei ole neid võimalik, sellisel juhul võib oma äri kinni panna,” arvas Männik.

Lihtsad ja keerulisemad lahendused

AS Alexela Oil esindaja Anne-Liis Luik jagas konverentsil nippe pettuste ennetamisest kütuseäris.

Petturite kavatsusi reedavad näiteks tanklas krediidilimiidi kiire ärakasutamine. Sellist käitumisviisi on valvekaamerate abil lihtne avastada. Esimese lahendusena on Alexelal õigus kahtluse korral krediit lõpetada või keelduda hiljem selle andmisest näiteks varasema juhtumiga seotud isikule.

Petujuhtumid tasub Luige sõnul viia kohtusse, sest nii saavad need kõige kindlama ja kiirema lahenduse. Alexela praktikas on viimasel ajal kasutatud kiirmenetlust – Luige hinnangul on see ainus efektiivne viis, kuidas maksehäiretega klientidelt tasu välja nõuda. Võlglast ei tohiks ka pärast krediidiandjale positiivse otsuse saamist rahule jätta enne kui võlg tasutud. Pettur võib ka pärast kohtuotsust maksmisest hoiduda.

Võib tunduda, et kohtust lihtsam või kiirem on pöörduda inkassofirma poole, kuid Luige sõnul ei ole see õige tee. Konverentsil tõdeti, et inkassofirmas on juhtumite käsitlemise poliitika perioodiline – esimese kahe-kolme kuu jooksul tegeletakse juhtumitega aktiivselt, kuid hiljem jäävad need “rahulikku” staadiumisse, milles on arengud väga aeglased.

Aeganõudev ja tihti tulemuseta variant on ka politsei poole pöördumine. Kuna bürokraatlik süsteem, mis kelmusjuhtumite lahendamisega kaasas käib, on pikk ja keeruline, ei jõua paljud juhtumid lahendini – nagu konverentsil selgus, lõpetatakse 70-80% menetluses olevatest majanduskuritegude kriminaalasjadest aegumise tõttu või ilma lahendita.

Politseilt abi otsimine on avalduse tegija jaoks küll kõige vähemkulukas variant, kuid võimalusel tuleks samal ajal otsida lahendust ka muul viisil. “Võiks ka kriminaalmenetluse algusperioodil pöörduda ise hagiga kohtu poole, et siis, kui see kriminaalasi jääb mingil põhjusel toppama või ei jõua lõpliku lahenduseni, oleks vähemalt varaline pool kaetud,” soovitas Indrek Kulla Põhja Politseiprefektuuri majanduskuritegude talitusest.

Agressiivne turundusstrateegia tingib alati petturite tähelepanu

Pettuste vastu peavad ettevõtted võitlema ühiselt, sest pettur kahjustab kõiki turul osalejaid. Kaitstud pole isegi suured ja tugevad, sest pettureid ahvatlevad tegudele agressiivsed turunduskampaaniad.

Mõned lihtsad sammud, kuidas pettuseriski maandada:

  • süstemaatiline ja korrektne maksehäirete sisestamine Maksehäireregstrisse
  • korrastatud dokumentide haldus
  • volitatud isikute haldus
  • kasutage kompleksset krediidihinnangut

Tõsise pettusekahtluse korral, isegi kui ettevõte ei ole veel jõudnud makseraskustesse, annab Krediidiinfo ettevõttele negatiivse krediidihinnangu, mis tähendab, et krediiti ei tohiks üldse anda.

Vaata konverentsi ettekandeid

Postituse teema
×

Creditinfo Operations