Jätkusuutlikkus on finantssektoris muutunud vältimatuks prioriteediks, kuid ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõõdikud) integreerimine ei ole sugugi lihtne ülesanne. Probleem ei seisne andmete puudumises, vaid pigem nende rohkusest tingitud keerukuses. Reynir Smári Atlason, Creditinfo Islandi jätkusuutlikkuse direktor, jagab oma kogemusi selle kohta, kuidas pangad saavad ületada ESG-ga seotud raskusi ja keskenduda sisulisele mõjule.

Liiga palju andmeid, liiga vähe selgust

Reynir toob välja, et ESG-andmete suurim probleem pole nende vähesus, vaid hoopis hajusus ja ebaühtlus. “Jätkusuutlikkuse andmeid on palju,” selgitab ta. “Kuid need on killustatud, ühtlustamata ja sageli raskesti hallatavad.”

Pangad peavad ühendama regulatiivseid nõudeid ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid, alates riskide juhtimisest kuni investeerimisstrateegiate kujundamiseni. Selleks on vaja andmeid, mis pole mitte ainult täpsed, vaid ka kergesti kättesaadavad. 

“Tegemist pole metoodikate puudumisega, vaid praktilise probleemiga,” rõhutab Reynir. “Jätkusuutlikkuse eksperdid kulutavad liiga palju aega andmete puhastamisele ja korrastamisele, selle asemel et kasutada neid otsuste tegemiseks.”

Aeg keskenduda olulisele

Reyniri sõnul tuleks ESG-ekspertide roll selgemalt ümber mõtestada. “Need spetsialistid mängivad olulist rolli riskide ja võimaluste tuvastamisel ning strateegiate kujundamisel, mis toetavad jätkusuutlikkust,” märgib ta. “Kahjuks raisatakse nende väärtuslikke oskusi sageli rutiinsetele andmetöötlusülesannetele ja paberimajandusele.”

Lahenduseks on automatiseerimine ja tsentraliseeritud platvormid, mis võtavad rutiinsed ülesanded enda kanda. “Kui spetsialistid saavad keskenduda strateegiale, avanevad nende täielikud võimalused. See ei too kasu ainult pankadele, vaid kogu finantssektorile,” ütleb Reynir.

Õppetunnid Islandilt: koostöö ja standardiseerimine

Reynir toob näitena Islandi, kus ESG-andmete tsentraliseerimine on muutnud protsessid lihtsamaks ja efektiivsemaks. Creditinfo Islandi lahendused on aidanud pankadel regulatiivsete nõuete täitmist, võimaldades samal ajal keskenduda sisulistele jätkusuutlikkuse algatustele.

“Kui andmed on standardiseeritud ja jagatud, kasvab usaldus ja läbipaistvus,” selgitab Reynir. “Islandil näeme, kuidas ühtne lähenemine viib reaalsete edusammudeni. See on mudel, mida saaks rakendada ka teistes piirkondades.”

Tulevik: vastavusest päris mõjuni

Reyniri sõnul on ESG-vastavus alles esimene samm. “Uued Euroopa Liidu jätkusuutlikkuse aruandlusnõuded esitavad suure väljakutse, kuid need on lahendatavad,” usub ta. “Kui süsteemid on paigas, saab keskenduda tegeliku mõju saavutamisele ja riskide maandamisele.”

ESG tõeline potentsiaal peitub võimaluses, et pangad saavad juhtida muutusi, mis on kasulikud nii ühiskonnale kui ka keskkonnale. “Pankadel on võime kujundada tööstusi ja majandusi,” rõhutab Reynir. “Õigete tööriistade ja prioriteetidega saavad nad olla jätkusuutlikkuse liikumise eesotsas.”

Efektiivsus avab potentsiaali

Reyniri sõnul on efektiivsus ESG eesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega. “Kui suudame kõrvaldada ebatõhusused, vabanevad ressursid, mida saab suunata tõeliselt olulisele – positiivse mõju loomisele,” järeldab ta. “See pole ainult regulatiivsete nõuete täitmine, vaid püsiva ja jätkusuutliku tuleviku ehitamine kõigi heaks.”