ESG praktikad Eestis: rahvusvaheline vaade

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispraktikad (ESG) on muutunud Eesti ettevõtete ja organisatsioonide strateegiliseks fookuseks, peamiselt tänu Euroopa Liidu regulatiivsele raamistikule. Kuidas aga võrdluvad Eesti ESG praktikad rahvusvaheliste standarditega ja milline on meie koostöö globaalsel tasandil? Kas Eesti ettevõtete lähenemine on ainult regulatiivne kohustus või strateegiline samm tulevikukindluse tagamiseks?

Eesti ESG praktikate hetkeseis

Eesti ettevõtete lähenemine ESG praktikatele on tugevalt mõjutatud Euroopa Liidu regulatsioonidest, eriti Jätkusuutliku Finantstegevuse Taksonoomiast ja mittefinantsteabe avalikustamise direktiivist. Need raamistikud on kujundanud kohalikku ärikeskkonda, kus:

• Suurettevõtted peavad oma aruandluses järjest põhjalikumalt kirjeldama keskkonnamõju, sotsiaalseid aspekte ja juhtimispraktikaid
• Finantsasutused nagu LHV Pank, Coop Pank ja tööstusettevõtted nagu Tallink Grupp ning Elering on loonud struktureeritud ESG juhtimissüsteeme professionaalse juhendamise toel
• Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saavad kasutada lihtsustatud lähenemist ESG aruannete koostamiseks VSME standardi abil, mis arvestab nende piiratud ressursse

Eesti ettevõtete seas on märgata kasvavat huvi ESG teemade vastu, mida näitab spetsiaalsete koolitusprogrammide populaarsus. Näiteks EIS korraldab kolmeosalisi veebiseminare, mis aitavad ettevõtetel luua ESG strateegiat ja teekaarte rahvusvaheliste standardite põhjal. Sarnaselt pakub EBS koostöös PwC, Miltton New Nordics ja LHV Pangaga juhtimisprogrammi, mis keskendub ringmajandusele ja ESG muutuste juhtimisele.

Rahvusvaheline koostöö ja standardid

Eesti ESG praktikad on integreeritud rahvusvahelistesse standarditesse peamiselt läbi Euroopa Liidu raamistike. Koostöö toimub mitmel tasandil:

1. Euroopa Liidu regulatsioonid: Eesti järgib ELi jätkusuutliku finantstegevuse taksonoomiat, mis loob ühtse keele keskkonnasäästlike tegevuste hindamiseks. See võimaldab standardiseeritud lähenemist kogu Euroopa majanduspiirkonnas.
2. Rahvusvahelised raamistikud: Kohalikud ESG eksperdid tuginevad globaalsetele standarditele nagu GRI (Global Reporting Initiative) ja SASB (Sustainability Accounting Standards Board), mis pakuvad rahvusvaheliselt tunnustatud struktuuri jätkusuutlikkuse mõõtmiseks ja raporteerimiseks.
3. Finantssektori koostöö: Pangad ja finantsasutused rakendavad rahvusvahelisi ESG hindamismudeleid laenuandmise ja investeerimise protsessides, kohandades neid kohalike tingimustega.

Eesti ja rahvusvaheliste ESG praktikate võrdlus

Eesti ESG praktikate võrdlemisel rahvusvaheliste standarditega ilmnevad nii tugevused kui ka arenguruumid:

Eesti tugevused:

• Digitaalne infrastruktuur: Eesti e-riigi võimekused loovad eelise ESG andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Meie digitaalne ökosüsteem võimaldab luua innovaatilisi lahendusi andmete koondamiseks, mida illustreerib ESG Hub.
• Paindlik kohanemine: Väiksema turu tõttu saavad Eesti ettevõtted kiiremini kohaneda muutuvate nõuetega. Näiteks võttis mitu Eesti panka kasutusele ESG hindamisraamistikud laenuotsustes juba enne formaalsete regulatsioonide jõustumist.
• Struktureeritud koolitusprogrammid: Spetsialiseeritud ESG koolitused, mis aitavad ettevõtetel luua tegevuskavasid. Need praktilised, tegevuspõhised programmid loovad reaalseid muutusi, mitte ei piirdu teoreetiliste teadmistega.

Arenguruumid:

• Piiratud rahvusvaheline koostöö: Puuduvad laiaulatuslikud koostööprojektid teiste riikidega väljaspool ELi raamistikku. Eesti ettevõtted võiksid aktiivsemalt osaleda globaalsetes algatustes nagu ÜRO Global Compact või CDP.
• Statistiliste andmete puudus: Vähene avalik teave Eesti ettevõtete ESG praktikate leviku ja mõju kohta. Riiklikud registrid ja uuringud ESG rakendamise kohta aitaksid luua terviklikuma pildi olukorrast.
• Kohaliku ekspertiisi arendamine: Vajadus kasvatada kohalike ESG spetsialistide arvu, kes suudavad ühendada globaalsed standardid kohalike eripäradega ja toetada ettevõtteid praktiliste lahendustega.

Ekspertide vaade

ESG eksperdid rõhutavad, et jätkusuutlikkus pole pelgalt keskkonnaalane või sotsiaalne kohustus, vaid strateegiline võimalus luua pikaajalist väärtust nii ettevõttele kui ka ühiskonnale.

Maris Ojamuru, tunnustatud ESG ekspert, kes on juhendanud mitmeid Eesti suurettevõtteid, rõhutab, et ESG juhtimine peab olema integreeritud ettevõtte põhistruktuuridesse, mitte jääma vaid arutelu tasandile:

“Tõeliselt toimiv ESG strateegia peab olema osa ettevõtte DNA-st, mitte pelgalt kommunikatsiooniprojekt või vastavusnõue. Need ettevõtted, kes suudavad jätkusuutlikkuse põimida oma ärimudelisse, saavutavad pikaajalise konkurentsieelise.”

Tema töö LHV Panga, Tallink Grupi ja teiste suurettevõtetega näitab, et Eesti organisatsioonid on üha enam mõistmas süsteemse lähenemise tähtsust ESG valdkonnas.

Tulevikusuunad ja soovitused

Eesti ESG praktikate arendamiseks rahvusvahelisel tasandil võiks kaaluda järgmisi samme:

1. Rahvusvaheliste partnerluste laiendamine: Osalemine globaalsetes algatustes nagu ÜRO Global Compact või CDP annaks Eesti ettevõtetele laiema platvormi kogemuste jagamiseks ja rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks.
2. Sektoripõhiste standardite arendamine: Eesti tugevate sektorite (IT, e-teenused) jaoks spetsiifiliste ESG standardite loomine võiks avada uusi võimalusi rahvusvaheliseks eestvedamiseks. Näiteks võiksime arendada standardeid digiteenuste keskkonnajälje hindamiseks või andmepõhiseks ringmajanduseks.
3. Andmepõhine lähenemine: Põhjalikumate statistiliste andmete kogumine ja analüüsimine Eesti ettevõtete ESG praktikate kohta aitaks tuvastada parimaid praktikaid ja arengusuundi. See toetaks tõenduspõhist poliitikakujundamist ja investeerimisstrateegiate väljatöötamist.
4. Koolitusprogrammide laiendamine: Rahvusvaheliste ekspertide kaasamine kohalikesse ESG koolitusprogrammidesse rikastaks teadmiste jagamist ja tooks uusi perspektiive. Virtuaalsed õpikeskkonnad võimaldaksid kaasata tippeksperte üle maailma, säilitades samas kohalikku konteksti.

Eesti ettevõtetel on võimalus kasutada oma digivõimekust ja paindlikkust, et saada ESG valdkonnas eeskujuks teistele riikidele, eriti digilahenduste integreerimisel jätkusuutlikkuse praktikatesse. Meie väiksus võib olla eelis, võimaldades katsetada uuenduslikke lähenemisi, mida hiljem saab rakendada laiemal skaalal.

Kokkuvõte

Eesti ESG praktikad järgivad rahvusvahelisi standardeid peamiselt Euroopa Liidu regulatsioonide kaudu, kuid omavad potentsiaali areneda innovaatilisemaks ja laiaulatuslikumaks. Kohalike ettevõtete suurenev huvi ESG teemade vastu, kombineerituna Eesti digivõimekusega, loob hea aluse tuleviku koostööks ja arenguteks.

Vaadates tulevikku, peavad Eesti organisatsioonid liikuma regulatiivsest vastavusest strateegilise integreerimise suunas, luues jätkusuutlikkusest konkurentsieelise. Ettevõtted, kes soovivad oma ESG praktikaid arendada, saavad kasutada spetsiaalseid tööriistu nagu ESG aruanded ja ESG Hub, et parandada oma positsiooni nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tu