ESG olulisus Eesti ettevõtetele

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisaspektid (ESG – Environmental, Social, and Governance) on muutumas Eesti ettevõtete strateegia lahutamatuks osaks. Seda mitte ainult seadusandlike nõuete tõttu, vaid ka konkurentsieelise saavutamiseks, investorite usalduse võitmiseks ning jätkusuutliku ärimudeli loomiseks.

Sarnaselt sellele, kuidas digitaalne transformatsioon muutis ettevõtete toimimist eelmisel kümnendil, on ESG revolutsioon praegu toimumas. Ettevõtted, kes seda protsessi juhtida suudavad, mitte lihtsalt ei kohane muutustega, vaid defineerivad turutingimusi pikaks ajaks.

ESG põhimõtete järgimine aitab ettevõtetel:

• Vähendada tegevusega seotud keskkonnariske ja -mõjusid
• Tugevdada suhteid kogukonna ja töötajatega, tõstes nii tööjõu püsivust kui ka tootlikkust
• Parandada ettevõtte juhtimiskvaliteeti ja läbipaistvust
• Vastata investorite ja klientide kasvavatele ootustele
• Vähendada pikaajalisi tegevusriske ja kindlustada stabiilsem kasv

Aktuaalne ESG seadusandlus Eestis

Euroopa Liidu direktiivid ja Eesti regulatsioonid

Eesti ettevõtted peavad järgima mitmeid Euroopa Liidu direktiive, mis reguleerivad ESG valdkonda. Olulisemad neist on:

Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD) – laiendab jätkusuutlikkuse aruandluse kohustust. Alates 2024. aastast peavad suured ettevõtted avaldama üksikasjalikku teavet oma keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisalaste mõjude kohta. Rahandusministeeriumi andmetel peavad alates 2026. aastast kõik ESG andmed olema digitaalselt märgistatud EFRAGi XBRL taksonoomia abil, mis muudab andmed võrreldavaks ja kergesti juurdepääsetavaks.

See on oluline muutus, mis tähendab, et ettevõtted peavad investeerima nii tehnoloogilistesse lahendustesse kui ka inimkapitali, et tagada vastavus nendele nõuetele. CSRD laiendamine puudutab 2025. aastast ka fonde haldavaid ettevõtteid, mis varem võisid olla vabastatud, nagu UCITS ja AIF haldajad.

Kliimakindla majanduse seadus – seab eesmärgiks Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. Rohetiigri portaalis kirjeldatakse, kuidas seadus keskendub riiklikele hangetele, investeeringutele ja planeerimisele, et vähendada fossiilkütuste kasutamist ja autosõltuvust.

Osanike õiguste direktiivid – tagavad läbipaistvuse ja vastutuse, mis on olulised ESG juhtimiskomponendi jaoks. Need direktiivid nõuavad, et ettevõtted avaldaksid teavet oma juhtimisstruktuuride ja tasustamispoliitika kohta, mis suurendab usaldust ja transparentsust.

ESG aruandluse nõuded

ESG aruandlus muutub Eesti ettevõtete jaoks järjest olulisemaks. ESG aruande koostamine on vajalik mitmel põhjusel:

• Koostööks tarneahelas – paljud suurettevõtted nõuavad oma tarnijatelt ESG aruandeid, et tagada kogu väärtusahela jätkusuutlikkus. Näiteks autotööstuses on tavapärane, et tootjad nõuavad oma komponentide tarnijatelt tõendust keskkonnasõbraliku tootmise kohta.
• Laenu- ja krediiditaotluste jaoks – finantsasutused hindavad üha enam ettevõtete jätkusuutlikkust. Pangad pakuvad soodsamaid laenatingimusi ettevõtetele, kes suudavad näidata tugevat ESG praktikat, kuna nende riskiprofiil on madalam.
• Ettevõtte kuvandi parandamiseks – läbipaistvus ESG valdkonnas tõstab usaldust nii klientide kui partnerite seas. Näiteks tarbijatele suunatud ettevõtted näevad, et kliendid eelistavad järjest enam keskkonnasäästlikke tooteid ja teenuseid.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks on loodud lihtsustatud VSME standard, mis võimaldab koostada ESG aruande kiiremini ja lihtsamalt. See on eriti oluline väiksematele ettevõtetele, kelle ressursid ja võimekused on piiratud, kuid kes soovivad siiski konkurentsis püsida ja vastata suuremate partnerite nõudmistele.

Parimad ESG praktikad Eesti ettevõtetes

Keskkonnaalased (E) praktikad

Eesti ettevõtted on rakendanud mitmeid keskkonnasõbralikke lahendusi:

• Energiatõhususe parandamine tootmisprotsessides – näiteks tööstusettevõtted investeerivad soojuse taaskasutussüsteemidesse ja nutikasse energiajuhtimisse, mis võimaldab vähendada energiakulu kuni 30%.
• Taastuvenergia kasutamine – järjest rohkem ettevõtteid paigaldab päikesepaneele või ostab rohelist elektrit. Mõned tootmisettevõtted on suutnud katta kuni 50% oma energiavajadusest päikeseenergiaga.
• Jäätmete vähendamine ja ringlussevõtt – toiduainetööstuses ja jaekaubanduses on hakatud erilist tähelepanu pöörama toidujäätmete vähendamisele, tekitades partnerlusi, mis võimaldavad ülejääke annetada või kasutada alternatiivsete toodete valmistamiseks.
• CO2 jalajälje mõõtmine ja vähendamine – ettevõtted on hakanud süstemaatiliselt mõõtma oma süsinikujalajälge ning seadma konkreetseid eesmärke selle vähendamiseks.

Riiklikul tasandil suunatakse investeeringuid Eestis toodetud keskkonnasõbralikele lahendustele ja vähendatakse fossiilkütuste kasutamist, nagu näeb ette Kliimakindla majanduse seadus.

Sotsiaalsed (S) praktikad

Sotsiaalne vastutus väljendub Eesti ettevõtetes järgmistes praktikates:

• Töötajate kaasamine ESG eesmärkide saavutamisse – ettevõtted loovad “rohelisi meeskondi” või jätkusuutlikkuse töögruppe, kus töötajad saavad ise välja pakkuda ja ellu viia keskkonnasõbralikke algatusi.
• Mitmekesisuse ja kaasatuse edendamine – IT-sektoris on hakatud erilist tähelepanu pöörama soolisele tasakaalule, pakkudes spetsiaalseid praktika- ja mentorlusprogramme naistele.
• Töötajate heaolu ja arengu toetamine – paindlik tööaeg, kaugtöö võimalused ja tervise edendamise programmid on muutunud standardiks. Näiteks pakuvad mitmed ettevõtted oma töötajatele lisaks tavapärastele hüvedele ka vaimse tervise tuge ja personaalset arengunõustamist.
• Kogukonna projektide toetamine – ettevõtted panustavad üha enam kohalikku kogukonda, kas läbi vabatahtliku töö, annetuste või spetsiaalsete programmide. Näiteks on mõned IT-ettevõtted käivitanud programmid digitaalse kirjaoskuse edendamiseks väikelinnades ja maapiirkondades.

Ettevõtted, kes integreerivad ESG põhimõtteid tööprotsessidesse, näevad tõusu töötajate motivatsioonis ja kaasatuses. Uuringud näitavad, et eelkõige noorem põlvkond (millennialid ja Z-generatsioon) otsib tööandjaid, kelle väärtused ühtivad nende isiklike väärtustega.

Juhtimisalased (G) praktikad

Hea ühingujuhtimine hõlmab:

• Läbipaistvuse tagamine osanike andmete ja tegevuste kohta – ettevõtted avavad üha enam oma juhtimisprotsesse, et tõsta usaldust partnerite ja investorite silmis.
• Vastavuskontrollide läbiviimine riskide maandamiseks – regulaarsed siseauditid ja vastavushindamised aitavad tuvastada potentsiaalseid riskipiirkondi enne, kui need probleemideks kujunevad.
• Juhtide tasustamise läbipaistvus – börsil noteeritud ettevõtted on hakanud avaldama üksikasjalikku teavet juhtide tasustamise kohta, sidudes need tihti ka ESG eesmärkide saavutamisega.
• Eetiline äritegevus ja korruptsioonivastased meetmed – ettevõtted rakendavad vilepuhujate kaitse süsteeme ja eetikakoodekseid, mis aitavad ennetada ebaeetilist käitumist.

Hea ühingujuhtimine ei ole ainult suurte ettevõtete pärusmaa. Ka väiksemad ettevõtted saavad rakendada selgeid juhtimisprotsesse ja -põhimõtteid, mis tõstavad nende usaldusväärsust ja vähendavad tegevusriske.

Tulevikutrendid ESG valdkonnas

ESG valdkond areneb kiiresti ja Eesti ettevõtted peavad olema valmis kohanema järgmiste trendidega:

1. Digitaalsed lahendused – ESG andmete digitaliseerimine muutub kohustuslikuks, mis nõuab ettevõtetelt investeeringuid tehnoloogiasse. Juba 2026. aastaks peavad kõik ESG andmed olema digitaalselt märgistatud EFRAGi XBRL taksonoomia abil, mis võimaldab andmeid hõlpsasti võrrelda ja analüüsida.
2. Tarneketi jätkusuutlikkus – Ettevõtted peavad hindama ja parandama kogu tarneahela jätkusuutlikkust. See tähendab tihedat koostööd tarnijatega ja üha põhjalikumat andmete jagamist. Suured ettevõtted hakkavad valima partnereid üha rohkem ESG kriteeriumite alusel.
3. Integreeritud aruandlus – ESG aruandlus integreerub üha enam finantsaruandlusega, mis tähendab, et jätkusuutlikkus muutub ettevõtte väärtuse hindamise lahutamatuks osaks. See nõuab nii finants- kui ka jätkusuutlikkuse meeskondade tihedamat koostööd.
4. Töötajate kaasamine – ESG eesmärkide saavutamiseks on oluline kaasata kogu organisatsioon. Tulevikus näeme üha enam ettevõtteid, kes loovad spetsiaalseid ESG rolle või meeskondi, kuid samal ajal integreerivad jätkusuutlikkuse põhimõtted kõikidesse äriprotsessidesse.
5. Kliendisuhete ümbermõtestamine – Ettevõtted hakkavad üha enam kasutama oma ESG tegevusi turundusvahendina, kuna tarbijad eelistavad keskkonnateadlikke ja sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid. See nõuab autentsust ja läbipaistvust, kuna “rohepesust” on saanud tõsine maineriski allikas.

Soovitused Eesti ettevõtetele

ESG põhimõtete edukaks rakendamiseks soovitame:

1. Alustage ESG aruandlusega kohe – isegi kui see pole veel kohustuslik, annab varajane alustamine konkurentsieelise. Näiteks väiksed ettevõtted, kes näitavad initsiatiivi ESG valdkonnas, võivad leida kergema ligipääsu rahvusvahelistele tarneahelatele.
2. Kasutage olemasolevaid tööriistu – näiteks ESG aruande koostamise lihtsustatud lahendusi, mis võimaldavad ressursse säästa ja keskenduda tegelikule ärilisele väärtusele, mitte ainult vastavusele.
3. Kaasake kogu organisatsioon – ESG ei ole ainult juhtkonna vastutus, vaid kogu ettevõtte ühine pingutus. Looge sisemised töögrupid või määrake “ESG saadikud” erinevates osakondades, kes aitavad jätkusuutlikkuse põhimõtteid igapäevatöösse integreerida.
4. Seadke selged eesmärgid – määratlege konkreetsed ja mõõdetavad ESG eesmärgid. Näiteks: “Vähendame CO2 emissioone 30% võrra järgmise viie aasta jooksul” või “Saavutame 40% naiste esindatuse juhtivatel positsioonidel 2027. aastaks”.
5. Jälgige regulatiivseid muudatusi – ESG seadusandlus areneb pidevalt, olge kursis uute nõuetega. Osalege valdkonna konverentsidel, nagu ESG praktikute aastakonverents, ja looge suhteid teiste ettevõtetega, kes seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega.
6. Integreerige ESG oma äristrateegiasse – jätkusuutlikkus ei tohiks olla eraldiseisev projekt, vaid peaks olema osa ettevõtte DNA-st. Analüüsige, kuidas ESG põhimõtted võivad aidata luua uusi ärivõimalusi või parandada olemasolevaid protsesse.

Kokkuvõte

ESG põhimõtete järgimine ei ole Eesti ettevõtete jaoks enam valik, vaid äriline vajadus. Ettevõtted, kes proaktiivselt tegelevad ESG küsimustega, saavutavad konkurentsieelise, tugevdavad oma mainet ja on paremini valmis tuleviku väljakutseteks.

Olgu tegemist suure tootmisettevõtte või väikese idufirmaga, ESG teekond algab esimese sammuga – olemasoleva olukorra hindamisest ja konkreetsete eesmärkide seadmisest. Kasutage olemasolevaid ressursse nagu ESG aruande koostamise vahendid, et alustada või täiustada oma ettevõtte ESG teekonda.

Jätkusuutlikkus ei ole mööduv trend, vaid äri tegemise viis, mis on tulnud, et jääda. Edukad on need, kes suudavad muuta välised nõuded sisemiseks võimaluseks.