Euroopa Liidu uued jätkusuutlikkuse aruandluse nõuded on muutmas ärimaastikku ka Eestis. Ettevõtete juhid seisavad silmitsi uue reaalsusega, kus ESG (Environmental, Social, and Governance) ei ole enam vaid moekas lühend, vaid kohustuslik äristrateegia osa. Kui sinu ettevõte peab või planeerib koostada ESG aruannet, on oluline mõista kehtivaid nõudeid ja parimaid praktikaid. See teadmiste kogu aitab sul navigeerida ESG aruandluse maastikul Eestis.

Mis on ESG aruandlus ja miks see on oluline?

ESG aruandlus on protsess, mille käigus ettevõtted avalikustavad oma keskkonnamõju, sotsiaalseid praktikaid ja juhtimispõhimõtteid. See on justkui ettevõtte jätkusuutlikkuse “tervisekontroll”, mis näitab, kas organisatsioon tegutseb vastutustundlikult pikaajalises perspektiivis.

Hästi koostatud ESG aruanne:

• Parandab ettevõtte mainet ja usaldusväärsust klientide, partnerite ja ühiskonna silmis
• Lihtsustab koostööd tarneahelas, kus üha enam nõutakse jätkusuutlikkuse kinnitusi
• Toetab laenu- ja krediiditaotlusi finantsinstitutsioonides, mis hindavad üha enam ESG-ga seotud riske
• Meelitab jätkusuutlikkusele orienteeritud investoreid, kes otsivad eetilisi investeerimisvõimalusi
• Valmistab ette tulevasteks regulatiivseteks nõueteks, mis on Euroopa Liidus järjest karmistumas

Üha enam ettevõtteid Eestis loob oma ESG aruandeid, et parandada läbipaistvust ja konkurentsivõimet turul. Need ettevõtted mõistavad, et ESG pole pelgalt regulatiivne kohustus, vaid strateegiline võimalus eristuda ja luua pikaaegset väärtust.

Õiguslik raamistik: CSRD direktiiv ja selle mõju Eestis

5. jaanuaril 2023 jõustus Euroopa Liidu CSRD direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive), mis oluliselt laiendab kestlikkusaruandluse kohustusi. See on justkui ESG maailma seadusandlik revolutsioon, mis puudutab umbes 50 000 ettevõtet Euroopas, sealhulgas paljusid Eesti ettevõtteid.

Kes peavad ESG aruandeid esitama?

CSRD direktiiv laiendas varasema NFRD (Non-Financial Reporting Directive) kohaldamisala. Kui varasemalt puudutas see peamiselt börsil noteeritud ettevõtteid, siis nüüd laieneb kohustus oluliselt suuremale ringiie. Aruandluskohustus rollitakse välja järk-järgult:

1. Alates 2024. aastast (aruanded avalikustatakse 2025): Avaliku huvi üksused, kes on juba NFRD direktiivi kohaldusalas – peamiselt börsil noteeritud ettevõtted, pangad ja kindlustusfirmad
2. Alates 2025. aastast: Teised suurettevõtted, kes ei olnud varem NFRD kohaldusalas
3. Järgnevatel aastatel: Direktiivi kohaldamisala laieneb veelgi, hõlmates ka teisi ettevõtteid, kes tekitavad märkimisväärset keskkonnamõju

Suurettevõtteks loetakse ettevõtet, mis vastab vähemalt kahele kolmest kriteeriumist:

• Bilansimaht üle 20 miljoni euro
• Netokäive üle 40 miljoni euro
• Keskmine töötajate arv üle 250

See tähendab, et isegi kui sinu ettevõte pole veel otseselt kohustatud ESG aruannet esitama, võib see muutuda lähiaastatel kohustuslikuks, eriti kui tegutsed kõrgema keskkonnamõjuga sektoris või oled osa rahvusvahelisest tarneahelast.

ESG aruande standardid ja struktuur

CSRD direktiiv nõuab, et ESG aruanded järgiksid ESRS (Euroopa säästva arengu aruandlusstandardid) raamistikku, mida arendab EFRAG (European Financial Reporting Advisory Group). See on võrreldav sellega, kuidas finantsaruandluses järgitakse IFRS standardeid.

Olulisemad standardid:

1. ESRS – Euroopa põhiline standard, mis tagab võrreldavuse ettevõtete vahel. See hõlmab nii keskkonna, sotsiaalseid kui ka juhtimisega seotud aspekte.
2. GRI (Global Reporting Initiative) – Rahvusvaheline standard, mida paljud ettevõtted kasutavad juba praegu. See on üks levinumaid jätkusuutlikkuse aruandluse standardeid globaalselt.
3. IFRS (International Financial Reporting Standards) – Finantsaruandluse standardid, mis üha enam integreerivad jätkusuutlikkuse aspekte traditsioonilisse finantsaruandlusse.

Erinevate standardite paljusus on olnud probleemiks, kuna see raskendab ettevõtete võrdlemist ja tekitab segadust. Kujutage ette maailma, kus iga ettevõte esitaks finantsandmeid erinevate reeglite järgi – just sellises seisus on ESG aruandlus praegu.

„Jätkusuutlikkuse standardite ja raamistike rohkus […] kujutavad ohtu rohepesu kasvule” (de Silva Lokuwaduge & De Silva, 2022).

CSRD eesmärk on ühtlustada aruandlust, et vältida nn “rohepesu” (greenwashing) ja tagada andmete usaldusväärsus ning võrreldavus. See võimaldab investoritel, tarbijatel ja teistel huvirühmadel teha paremaid otsuseid, toetudes standardiseeritud informatsioonile.

ESG aruande koostamise parimad praktikad

1. Materjalsuse analüüs

Eduka ESG aruande aluseks on põhjalik materjalsuse analüüs. See on protsess, kus tuvastatakse olulised keskkonna- ja sotsiaalsed riskid ja võimalused, mis mõjutavad sinu ettevõtte toimimist ja sidusrühmi.

Kahese olulisuse (double materiality) põhimõtte kohaselt tuleb hinnata:

• Finantsiline materiaalsus: Kuidas jätkusuutlikkuse aspektid mõjutavad ettevõtte finantsjõudlust ja väärtust
• Mõju materiaalsus: Kuidas ettevõte mõjutab keskkonda ja ühiskonda

Näiteks tootmisettevõtte jaoks võivad olulised teemad olla energiatarbimine, jäätmekäitlus ja tarnijate töötingimused, samas kui finantsteenuste pakkuja jaoks võivad olla olulisemad andmekaitse, vastutustundlik investeerimine ja mitmekesisuse edendamine.

2. Andmete kogumine ja mõõdikute seadistamine

ESG aruandlus põhineb kvaliteetsetel andmetel. Hästi läbimõeldud andmekogumise strateegia säästab palju aega ja vaeva.

Kasuta automaatiseeritud BI (Business Intelligence) tööriistu kvantitatiivsete näitajate arvutamiseks.

Olulised valdkonnad andmete kogumisel:

• Kasvuhoonegaaside (KHG) arvutamine: Sinu ettevõtte otsesed ja kaudsed heitkogused (Scope 1, 2 ja 3)
• Energiatarbimine ja -tõhusus: Taastuvenergia osakaal, energiasäästu meetmed
• Veetarbimine ja -kvaliteet: Veetarbimise vähendamine, reovee käitlemine
• Töötajate heaolu näitajad: Tööõnnetused, haigusjuhtumid, koolitused
• Juhtimispraktikad ja läbipaistvus: Juhatuse mitmekesisus, eetikakoodeksi olemasolu

Andmete kogumisel tasub alustada lihtsamatest, otseselt kontrollitavatest näitajatest (Scope 1 emissioonid) ja liikuda järk-järgult keerukamate poole (Scope 3 emissioonid tarneahelas).

3. Aruande koostamine ja kinnitamine

Järgi ESRS-i struktuuri ja nõudeid aruande koostamisel. Aruanne peab olema:

• Täpne: Põhinedes tõendatavatel andmetel
• Tasakaalustatud: Kajastades nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte
• Selge: Arusaadav erinevatele huvirühmadele
• Võrreldav: Võimaldades võrrelda tulemusi aastate lõikes ja teiste ettevõtetega

Väiksematele ettevõtetele, kes ei ole kohustatud CSRD direktiivi järgima, on saadaval lihtsustatud standardid nagu VSME (Very Small and Medium-sized Enterprises). Need võimaldavad astuda esimesed sammud ESG aruandluse suunas ilma liigse koormuseta.

Väljakutsed ja lahendused

Peamised väljakutsed:

1. Andmete kättesaadavus: Paljudel ettevõtetel puuduvad süsteemid ESG andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Näiteks võib olla keeruline mõõta kaudseid kasvuhoonegaaside emissioone (Scope 3) kogu tarneahela ulatuses.
2. Standardite paljusus: Erinevad standardid ja raamistikud tekitavad segadust – ESRS, GRI, TCFD, SASB ja teised lühendid võivad tunduda hirmutavad.
3. Oskusteabe puudumine: Spetsialistide vähesus ESG valdkonnas on Eestis märkimisväärne probleem. Üha kasvav nõudlus ESG-kompetentsi järele on tekitanud “talendisõja”.
4. Ressursside piiratus: Eriti väiksemate ettevõtete jaoks võib ESG aruandluse juurutamine tunduda kulukas ja ressursimahukas tegevus.

Lahendused:

1. Automatiseerimine: Kasuta spetsiaalseid tarkvaralahendusi andmete kogumiseks. Nagu raamatupidamistarkvarad lihtsustasid kunagi finantsaruandlust, teevad ESG platvormid sama jätkusuutlikkuse aruandlusega.
2. Koolitused: Investeeri töötajate teadmiste arendamisse. ESG pole ainult keskkonnajuhi või -spetsialisti ülesanne, vaid nõuab kogu organisatsiooni panust.
3. Väliskonsultandid: Kaasa eksperte, kes aitavad aruandlussüsteemi üles ehitada. Kogemustega konsultandid võivad oluliselt kiirendada õppimisprotsessi ja vältida levinud vigu.
4. Järkjärguline lähenemine: Alusta põhiandmetest ja laiene järk-järgult. Täiuslik ESG aruanne ei sünni üleöö – see on pidev arenguprotsess.

Paljud Eesti ettevõtted on juba astunud esimesed sammud, luues ettevõttesiseseid ESG meeskondi või määrates jätkusuutlikkusega tegelevaid juhte. Selline lähenemine võimaldab integreerida ESG põhimõtted organisatsiooni DNA-sse.

Ajakava ja ettevalmistus

Kui sinu ettevõte kuulub CSRD direktiivi kohaldamisalasse, on soovitatav alustada ettevalmistustega kohe. ESG aruandluse juurutamine on marathon, mitte sprint:

1. Aasta 1: Materjalsuse analüüs ja andmete kogumise süsteemide loomine
   • Määrake ESG vastutajad ja looge töörühm
   • Tehke kindlaks, millised ESG teemad on teie ettevõttele olulised
   • Tuvastage olemasolevad andmeallikad ja lüngad
2. Aasta 2: Pilootaruande koostamine ja sisemiste protsesside täiustamine
   • Koguge andmeid ja looge esimene sisemine ESG aruanne
   • Tuvastage parendamist vajavad valdkonnad
   • Seadke ESG eesmärgid järgnevateks aastateks
3. Aasta 3: Täieliku ESG aruande esitamine vastavalt nõuetele
   • Koostage ESRS-ile vastav kestlikkusaruanne
   • Lõimige ESG põhimõtted ettevõtte strateegiasse
   • Kommunikeerige tulemusi sidusrühmadele

Väiksemad ettevõtted, kes pole kohustatud CSRD direktiivi järgima, võivad kaaluda vabatahtlikku aruandlust Eesti ESG standardite alusel, et parandada oma konkurentsivõimet ja valmistuda tulevasteks nõueteks. Eriti kehtib see ettevõtetele, kes:

• Tegutsevad rahvusvahelistes tarneahelates
• Soovivad laieneda välisturgudele
• Plaanivad kaasata investeeringuid või taotleda EL-i rahastust

Kokkuvõte

ESG aruandlus on muutumas Eesti ärimaastiku lahutamatuks osaks – see on saamas sama tavapäraseks kui finantsaruannete esitamine. Õigeaegne ettevalmistus ja süsteemne lähenemine aitavad muuta selle protsessi sujuvaks ja väärtust loovaks.

Investeering kvaliteetsesse ESG aruandlusse ei ole ainult regulatiivne kohustus, vaid ka strateegiline võimalus parandada ettevõtte mainet, riskijuhtimist ja pikaajalist jätkusuutlikkust. Nagu investeerimine kvaliteetsesse raamatupidamisse, annab süsteemne lähenemine ESG aruandlusele teile parema ülevaate ettevõtte toimimisest ning aitab teha teadlikumaid otsuseid.

Alusta oma ESG teekonda täna, et olla valmis homse väljakutseteks ja võimalusteks. ESG pole mööduvaks trendiks, vaid uus normaalsus ärimaailmas.