Krediidiinfo üheteistkümnendat korda koostatud Eesti pankrottide paneeluuringust selgub, et 2010. aastal püsis pankrottide arvukus endiselt väga kõrgel tasemel – Eestis kuulutati välja 1 029 äriühingu maksejõuetus. Arv on kümnendi pingereas teisel kohal. 

Samal ajal toimus pankrottide arvus üle mitme aasta väike langus. Pankrottide arv langes 2009. aastaga võrreldes 26 ettevõtte võrra ehk 2,5% (2009. aastal oli kasv 2,5 korda). Krediidiinfo analüütikud prognoosivad käesolevaks aastaks langustrendi kiirenemist. 

Möödunud aastal pankrotistus iga 147. ettevõte ehk 0,68 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest. Pankrotistunud ettevõtete summaarne müügitulu nende tegutsemise ajal moodustas 12,3 miljardit krooni ja puhaskahjum 1,8 miljardit krooni. Pankrotiettevõtete suurimateks võlausaldajateks osutusid pangad. 

Tüüpiline pankrotiettevõte on kuni 10 miljoni kroonise müügituluga ning suure kahjumiga töötav omakapitalita firma. Pankrotistunud ettevõtetest 72%-l esines pikaajaline maksuvõlg juba enam kui aasta enne maksejõuetuse väljakuulutamist. Ligi 97% pankrotistunud ettevõtetest said oma tegutsemise ajal nõrga Krediidiinfo reitingu (C, B, BB). 

Pankrottide arv tuhande ettevõtte kohta on langenud enamuses maakondades, välja arvatud Valgamaal, mis on ka 2011. aasta esimeste kuude põhjal kõrgeima pankrotistumise tasemega maakond. Järgnevad Harjumaa ja Tartumaa. Madalaima pankrotistumise tasemega piirkonnad on Põlva-, Jõgeva- ja Viljandimaa. 

Sarnaselt Euroopa Liidu maadega on suurima pankrotiohuga sektoriteks majutus ja toitlustus ning ehitus, kus pankrotistus iga 70. ettevõte. Pankrotistumise tase nendes sektorites oli teistega võrreldes kaks korda kõrgem. 

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti pankrottide arvu vähenemise kiiruselt 26 Euroopa riigi seas 9. kohal, mis on parem Lääne-Euroopa keskmisest tasemest ja sama, mis Saksamaal.