Majanduskasv on Statistikaameti andmetel kiirenenud pea 6 protsendini ja ettevõtted vaatavad optimistlikumalt tulevikku. Ometi näitab Creditinfo värske Ettevõtete maksekäitumise uuring, et esimesel poolaastal ettevõtete maksekäitumine ei paranenud. Mõnes sektoris esines maksehäireid varasemast enamgi.

Uuringust selgub, et maksehäiretega ettevõtete osakaal on endiselt madal (2,7%), kuid paistab, et mitu aastat paranenud tarnijate arvete ja maksude tasumine jõudis parimasse seisu aasta eest, kuna viimasel kahel poolaastal on maksehäiretega ettevõtete osakaalu vähenemine seiskunud. Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal püsib 11-12% juures. Miks üle ootuste tugevad majanduskasvu näitajad ettevõtete käitumist veelgi ei paranda?

 Nordea Eesti peaanalüütik Tõnu Palm seletab seda sellega, et majanduse märkimisväärselt parem kasvuväljavaade võib mõjuda ettevõtete tulemustele viiteajaga. ”Majanduskasv ja krediidikahjumid ning riskimarginaalid ei käi alati päris sama sammu,” räägib Palm. Tema sõnul oli veel möödunud aasta selline aeg, kui tulude kasvust kõigile ettevõtetele ei jätkunud. Ettevõtete tulud kasvasid mullu kõigest 2%. ”Käesoleva aasta teises kvartalis elavnes müügitulu kasv juba 10%-le. Majanduskasv on täna laiapõhjalisem,” teab Palm.

Samas on ettevõtted saanud tagasi investeerimisjulguse, turule lisandub ka uusi üritajaid. Seegi võib riske lisada.

 Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on tänavu ettevõtete laenuportfell tublisti kasvanud. Kuigi ettevõtted on asunud investeeringuid jõuliselt suurendama, ei ole see kasumitele halvasti mõjunud. „Pigem vastupidi – ettevõtete sektori kogukasum suurenes käesoleva aasta esimesel poolel viiendiku võrra. Arvestades seda, et ettevõtete käibekasvu lähiaja väljavaade on väga hea, ei peaks praegune laenuportfelli kasv ohtlik olema,“ analüüsib Mertsina.

Swedbanki andmeil alanes laenuportfelli kasvu taustal ettevõtlussektori tähtajaks tasumata laenude jääk 2,6 protsendini laenuportfellist (üle 60 päeva viivises laenudel 1,2%). Ka tähtajaks tasumata laenusumma on vähenenud. „Kokkuvõttes võib öelda, et ettevõtlussektori maksekäitumine on hea,“ tõdeb Swedbanki peaökonomist.

”Ettevõtete uued tellimused on märkimisväärselt kasvanud koos kindlustundega, mis lubab oodata finantsseisu paranemist lisandväärtust kasvatavates harudes. Näeme seda ehituse kõrval ka energeetikas,” lisab Palm.

Mõnes sektoris toimub rohkem

Kuigi sektorite üleselt ei ole maksekäitumine halvenenud, paistavad maksekäitumise probleemide mõningase suurenemise poolest silma ka veondus-laondus ja ehitus, mis on Statistikaameti andmeil just tänavuse majanduskasvu vedureiks.

„Kui vaadata ettevõtete sektori suuremaid laenuportfelle, siis kasvavad need kõige kiiremini kutse- ja tehnikaalases tegevuses (selle aasta esimesel poolaastal 18%), ehituses, kaubanduses ning veonduses ja laonduses,“ kommenteerib Tõnu Mertsina. Kõige suurem laenukoormus on endiselt kinnisvaraalases tegevuses, mille osakaal ettevõtete laenuportfellist on lausa 40%.

”Ehitussektoril on pikemat aega olnud säästuajad, kus on praktiseeritud ka tellimuste saamiseks alapakkumisi. Ehitustellimused ja hinnad on pööranud nüüd kasvule. Ettevõtjaid pigem rõõmustavad tänased arengud,” kommenteerib Palm.

Ruumi ettevõtete edasisele edule

Mertsina usub, et ettevõtete maksekäitumist parandab sel aastal käibe- ja koos sellega tootlikkuse kasv. „Kuigi palgakasv on kiire, on tööjõukulude osakaalu tõus ettevõtlussektori käibes stabiliseerunud. Seega võib öelda, et ettevõtete tootlikkuse ja palgakasvu vahe väheneb, millel on positiivne mõju nende konkurentsivõimele välisturgudel ja mis aitab kaasa nende kasumlikkuse paranemisele,“ kommenteerib Mertsina. Sama usub ka Tõnu Palm ja lisab, et kaasa aitab ka see, et eksporditulude aastakasvu tipp on seljataga ja toormehindade edasine kasv ei ole sedavõrd kiire. Parem kasumlikkus võiks tähendada ka paremat maksekäitumist.

Analüütikute sõnul teisel poolaastal Eestis kiire majanduskasv jätkub, kuid veidi mõõdukamas tempos. Ka järgmiseks aastaks ootavad eksperdid 3% lähedast kasvu. Palmi sõnul lisavad maksumuudatused, nagu tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, täiendavalt hoogu tarbimisele. Koos investeeringutega survestab see veelgi hinnakasvu ning toetab ennekõike siseturul tegutsevaid ettevõtteid.

KOMMENTAAR

Mis on veondusettevõtete makseraskuste põhjused?

Vastas Villem Tori, Autoettevõtete Liidu direktor:

 Veondusega tegelevad ettevõtjad võib üldjoonest jagada kaheks: need vedajad, kes osutavad veoteenust pikaajaliste veolepingutega ja vedajad, kes sõlmivad igaks veoks lepingu. Pikaajaliste veolepingutega vedajate maksualane käitumine on parem, sest tagatud on kulude katteks vajalik tulubaas. Loomulikult võib olla ka siin häireid, kui risk on võetud liialt kõrge. Vedajatel, kes iga veo eel lepivad kokku lepingu tingimustes, ka veoteenuste tasus, on suurem võimalus sattuda olukorda, mis mõjutab maksualast käitumist. Näiteks viivitatakse teenustasude eest maksmisega või tekivad ettenägematud kulud teenuse osutamisel, nagu trahvid, õnnetus jne. Võib esineda ka juhtumeid, kus turu võitmiseks kasutatakse kliendi saamiseks madalamat veohinda maksude arvelt.

Kui vaadata sektori maksualast käitumist tööjõumaksude seisukohast, siis on ka selliseid juhtumeid kus veoteenust osutatakse, kuid tööjõukulu on null. Selge, et täna veel ei osuta keegi veoteenust sõidukiga, kus juht puudub. Vedajate seisukohast polegi väga oluline kas töötasu on 700 või 1000 eurot kuus, tähtsam on, kui töötasult on tasutud maksud. Arvan, et tööjõumaksud ja nende mittemaksmine mõjutab kõige olulisemalt turu normaalset toimimist ning vajaks ka edaspidi suuremat tähelepanu.

Täismahus uuringuga saate tutvuda Creditinfo kodulehel: Ettevõtete maksekäitumine 2017 I poolaastal