Viimastel aastatel on majandus muutunud ettearvamatumaks mitte ainult Baltikumis, vaid kogu maailmas. Globaalsete kriiside ja majanduslanguste vahed on märgatavalt lühenenud.

Samal ajal on maailma ebakindlusindeks tõusnud 35 aasta kõrgeimale tasemele ja kasv jätkub.
See tähendab, et pöördepunktid maailmamajanduses ilmnevad nüüd iga paari aasta järel, mitte kümnendite tagant.

Selline surve avaldub väikestes ja avatud turgudes nagu Eesti, Läti ja Leedu esmalt inimeste ja ettevõtete käitumises, mitte SKP-s. Maksekäitumine peegeldab majanduse muutusi tihti juba enne, kui need jõuavad ametlikesse näitajatesse.

Viimastel aastatel on ka Baltikumi majanduskeskkond muutunud kiiremaks ja ettearvamatumaks.
Kui varem jõudsid ettevõtete ja inimeste makseraskused maksehäireregistrisse 12–18 kuu jooksul pärast majanduse pöördepunkti, siis nüüd juhtub see palju varem – sageli juba 6–9 kuuga, mõnes valdkonnas isegi ühe kvartaliga.

Maksehäired kui varajane hoiatus 

Creditinfo haldab maksehäireregistrit, kuhu pankade, liisingufirmade, kommunaalteenuste pakkujate, telekomide ja teiste ettevõtete kaudu sisestatakse maksehäireid igapäevaselt. 
See annab hea ülevaate turu maksekäitumise dünaamikast. 
Kõik maksehäired ei jõua aga avalikustamiseni, seetõttu on registri koondandmed väärtuslik varajane signaal, mis näitab muutusi enne, kui need saavad avalikuks või kajastuvad majandusnäitajates. 

Kaks lainet: ettevõtted enne, inimesed järel 

Maksehäirete põhjal on näha, et majandusraskused liiguvad kahes etapis: 

• Kõigepealt ettevõtted. Kui kulud tõusevad või kliendid maksavad hiljem, tekib ettevõtetel likviidsuse probleeme ning mõnikord on raskused näha juba ühe kvartaliga. 

• Seejärel leibkonnad. Alguses aitavad säästud ja puhvrid, kuid mõne aja pärast jõuab surve ka inimesteni ning arved jäävad tasumata. 

Teisisõnu on ettevõtete maksehäirete kasv varajane hoiatus, et majanduses võib minna keeruliseks. 

Kolm riiki, kolm tempot 

Kuigi suund on enamasti kõigis kolmes Balti riigis sama ning mõjutatud laiemast maailma majandusest, siis liiguvad muutused erinevas rütmis: 

• Eestis näeme, et maksehäired tekivad kiiremini peale majandusprobleemide või kriiside esilekerkimist, aga ettevõtete ning eraisikute võime taastuda ning oma võlgnevused ära tasuda on kogu Baltikumi vaates kõige kiirem.  

• Lätis on näha suuremat sesoonsust teatud sektorites võlgade tasumise ja raporteerimise osas võrreldes teiste Balti riikidega. 

• Leedus näeme, et riskid realiseeruvad maksehäireteks teiste Balti riikidega võrreldes kõige hiljem , mis näitab Leedu ettevõtete ja eraisikute vastupidavust. Raskuste tekkimisel aga on maksehäired üleval kõige kauem, seega probleemide lahenemine on Leedu turul kõige vaevalisem.  

Millised sektorid näitavad muutusi esimesena? 

Kõige tundlikumad valdkonnad on: 

• Ehitus, kus kulude kasv ja rahastuse muutused mõjuvad kiiresti; 

• Transport ja logistika ning hulgikaubandus, mis tunnevad majanduse rütmi muutusi varakult; 

• Jaekaubandus ja teenindus, kus makseraskused ilmnevad siis, kui tarbijate ostujõud väheneb. 

Mida tähendab see ettevõtetele? 

Majandus muutub varasemast kiiremini, seega ei piisa kord aastas tehtud riskihindamisest. 
Ettevõtted, kes kasutavad maksehäireandmeid regulaarselt oma partnerite ja klientide krediidiriski hindamisel, saavad kiiremini reageerida, näiteks kohandada krediidipiire, uuendada tingimusi või planeerida müügimahtu realistlikumalt. 

Aeg, mil riskid liikusid aastate kaupa, on möödas — täna võidab see, kes märkab muutusi esimesena ja kohaneb kiiremini. 

Kokkuvõtteks

Baltikumis liiguvad majandus- ja krediidiriskid nüüd kvartalite, mitte aastate kaupa. Kui ettevõtted kasutavad maksehäireandmeid varajaste signaalidena, saavad nad hoida oma äril silma peal ja püsida turust sammu ees.