30.01.2026 tegi Riigikohus otsuse, milles käsitleti maksehäire avaldamist juhul, kui sellega seotud võlg võib olla aegunud. See on tekitanud küsimusi, kas sellised võlad tuleb automaatselt kustutada ja kas igaüks saab nõuda nende eemaldamist. 

Oluline on teada: Riigikohtu otsus ei tähenda, et aegunud võlad kustutatakse registritest automaatselt ega seda, et iga vaie tuleb alati rahuldada. 

Mis on aegunud võlaga maksehäire? 

Aegunud võlaga maksehäire tähendab, et võlg võib olla nii vana, et selle sissenõudmise tähtaeg on möödunud, kuid nõue ise ei kao automaatselt. 

Üldjuhul aeguvad lepingulised nõuded 3 aasta jooksul (tahtliku rikkumise korral 10 aasta jooksul) alates hetkest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Aegumine võib aga peatuda või katkeda, näiteks kohtumenetluse, täitemenetluse, osamakse või võla tunnustamise tõttu, mistõttu ei saa aegumist hinnata ainult kuupäeva järgi. 

Oluline on, et aegumine ei kustuta võlga, vaid annab võlgnikule õiguse keelduda selle tasumisest, kui ta aegumisele tugineb. Nõude aegunuks saab lõplikult tuvastada vaid kohus või täitemenetluses kohtutäitur. 

Mida Riigikohus tegelikult otsustas? 

Kohus vaatas juhtumit, kus inimene esitas vastuväite oma andmete töötlemisele, kui andmete töötlemine põhines registri õigustatud huvil (GDPR art 6 lg 1 p f ja art 21). 

Riigikohus selgitas, et: 

• aegunud võlaga seotud maksehäire avaldamine ei ole automaatselt keelatud; 

• aegumine ei muuda andmete töötlemist automaatselt õigusvastaseks; 

• kui inimene esitab vastuväite, tuleb iga juhtumit eraldi ja sisuliselt hinnata. 

See tähendab, et vastuväite esitamisel tuleb registril hinnata iga juhtumit eraldi ning otsustada, kas andmete edasine avaldamine on põhjendatud.  

Millal võib vaie olla põhjendatud? 

Vaie võib olla asjakohane eelkõige siis, kui: 

• võlg on tegelikult aegunud ja Sa oled valmis sellele selgelt tuginema (aegumine ei rakendu automaatselt); 

• maksehäire on väga vana ja selle avaldamine võib Sinu õigusi ebaproportsionaalselt kahjustada; 

• andmed on valed või ei vasta tegelikule olukorrale. 

Iga juhtumi puhul vaadatakse muu hulgas: 

• kui vana on võlg ja maksehäire; 

• kui kaua andmeid on avaldatud; 

• milline on mõju Sinu õigustele; 

• milline on registri ja andmete kasutajate õigustatud huvi. 

Oluline on mõista, et ka aegunud võlg võib anda infot inimese varasema maksekäitumise kohta. Seetõttu ei tähenda aegumine automaatselt, et maksehäire tuleb kustutada. 

Millal vaie tõenäoliselt ei ole põhjendatud? 

Vaie ei ole põhjendatud ainult sellepärast, et: 

• võlg on hiljem tasutud (tasumine ei muuda varasemat maksekäitumist olematuks); 

• Sa ei soovi, et maksehäire oleks nähtav; 

• võlg on aegunud, kuid Sa ei esita ega põhjenda aegumise vastuväidet. 

Samuti ei kustutata aegunud maksehäireid automaatselt kõigi inimeste puhul – iga juhtumit hinnatakse eraldi. 

Kokkuvõte 

Riigikohtu otsus ei tähenda aegunud maksehäirete massilist kustutamist. Otsuse mõte on see, et kui inimene esitab vaide, tuleb otsustada iga juhtumi põhjal eraldi, kas andmete edasine avaldamine on põhjendatud.

Enne vaide esitamist tasub tutvuda oma maksehäire andmetega ja hinnata, kas on olemas konkreetsed põhjused, miks andmete avaldamine tuleks lõpetada. 

Kui otsustad vaide esitada, siis tuleb esitada võimalikult täpne põhjendus ja vajalik info, et juhtumit saaks sisuliselt hinnata.