Krediidiinfo värskelt valminud 2012. aasta Krediidipoliitika uuringust selgub, et enim on suurenenud 15 kuni 30-päevase maksetähtajaga arvete osakaal, moodustades kolmandiku kõikidest väljastatud arvetest. Suurenemine on toimunud just lühema tähtaja (8-14 päeva) arvelt. 

Seega on pikenenud ka Eesti keskmine maksetähtaeg, mis on 14,2 päeva. Maksetähtaja möödumisest teavitatakse kliente peamiselt e-maili (81,1%) ning helistamise teel (76,3%). 

Rekordiliselt suur osa ettevõtetest (89%) on üldiselt rahul oma klientide maksekäitumisega. Tähtaegselt tasub arveid 61% ettevõtetest ja 33% ettevõtetest tasub arved kuni 30-päevase hilinemisega ning 6% ettevõtetest hilineb üle 30 päeva. Eesti keskmine maksehilinemine on 10,1 päeva. 

Uuringust selgub, et 70% ettevõtetest hindavad klientide krediidisobivust. 

Mida vähem on ettevõttel kliente, seda tsentraliseeritum on otsustamine – krediite puudutavate küsimustega tegeleb peamiselt juht (74,3%). Mida rohkem kliente, seda enam rakendab ettevõtte kirjalikke krediidieeskirju (16%). Aastaga on esimene näitaja suurenenud ja teine vähenenud pea kolme protsendipunkti võrra. 

Oluliseks krediidiotsust mõjutavaks finantsnäitajaks peetakse võlgu tarnijatele (94%), ostjatelt laekumata arveid (73%) ning lühi- ja pikaajalisi kohustusi (72%). Vähem mõju avaldavad krediidiotsusele käibe, kasumi ning omakapitali näitajad. 

Uue kliendi krediteerimisel kontrollib ligi 73% ettevõtetest alati maksuvõlgnevusi Maksu- ja Tolliametile ning 64% allkirjaõigust. Ettevõtte omanikke ja juhatuse tausta uurib alati 62% ja võlgnevusi teistele ettevõtetele (Maksehäireregistrist) 50% vastanutest. 

Olemasolevate klientide tausta kontrollimist teostatakse kaks korda harvemini kui uue kliendi puhul, kuigi on teada, et lõviosa krediidikaotustest põhjustavad just pikaajalised partnerid. Enne krediidiotsuse langetamist kontrollib püsiklientide maksuvõlgasid alati 31% (2011. aastal 30%) ja maksehäireid alati 27% vastajatest (2011. aastal 24%). 

Uuringuga saab lähemalt tutvuda Uuringute rubriigis.