Augusti teises pooles puhkenud skandaal₁ , millesse on kaasatud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallase abikaasa osalusega ettevõtted, on tekitanud küsimusi, et milline äri on siis ikkagi lubatud sõjalist agressiooni läbi viiva Venemaaga, ja milline mitte.

Jätame siinkohal kõrvale kõikvõimalikud eetilised ning mainekujunduslikud põhjused, miks paljud isikud on loobunud – või oodatakse teatud ettevõtetelt loobumist Vene suunalisest äritegevusest – või lõpetatakse näiteks sealse päritoluga kaupade tarbimine. Tegemist on iga inimese ja ettevõtte enda eetilise ning moraalse küsimusega ning kõigil on õigus see otsus ise langetada.

Muuseas, selliseks eetiliseks kompassiks on loodud ka mitmeid abimehi, eelkõige erinevate telefoniäppide₂ näol, mis soovijal aitavad tuvastada Venemaal jätkuvalt äri tegevaid ettevõtteid ja korporatsioone, et oleks võimalik näidata oma meelsust ja selliste ettevõtete toodete ja teenust tarbimise puhul näiteks “jalgadega hääletada”.

Sanktsioonid on konkreetsed

Sanktsioonide rakendamise vaates on aga jätkuvalt lähenemine pragmaatiline – keelatud on vaid see, mis on keelatud. Keelde nimetatakse erialakirjanduses ka “piiravateks meetmeteks” ning saame need suure üldistuse alusel jagada kolmeks:

1. finantssanktsioonid (sanktsioneeritud isikute või nende kontrollitud isikute raha ja vara külmutamise kohustus ning majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld, investeerimispiirangud),
2. majandussanktsioonid (erinevate kaupade tarnimise keeld, limiidid teatud kaupadega äritsemisel, teenuste osutamise keeld) ning
3. sissesõidukeeld (Euroopa Liidu territooriumile reisimise piirang).

Ehk siis mitte kõiksugune äritegevus ei ole Venemaaga keelatud. Euroopa Liit ise ju tunnistab otsesõnu, et meie majandus (tootmine ja energeetikatööstus) on sõltuvuses Venemaa gaasitarnetest, mida, tõsi küll, jõudumööda vähendada püütakse₃ , ehk teatud kaubandussuhted on Venemaaga suisa paratamatud.

Samuti on näiteks üldteada, et Venemaa teravili on maailma mastaabis oluliseks lüliks erinevate piirkondade toiduga varustamisel, mistõttu ei ole otsustatud ka selle ressursiga kauplemist lõpetada₄ .

Seega on teatud tingimustel (eeldusel, et ei rikuta kehtivaid kauplemispiiranguid) lubatud Venemaaga äri ajada, kuid selle juures tuleb hoolikalt silmas pidada, et ollakse teadlikud, millised on kehtestatud kauplemispiirangud ja millised mitte.

Oluline on vaadelda ka isikutele kehtestatud sanktsioone

Kuid see ei ole veel kõik. Isegi kui ollakse jõutud veendumusele, et plaanitud äritegevus ühtegi kauplemis- või teenuse osutamise piirangut ei riku, tuleb silmas pidada, et lisaks kaubandussanktsioonidele on kehtestatud ka isikupõhised sanktsioonid.

Isikupõhiste sanktsioonide peamiseks eesmärgiks on piirata (halvendada, muuta ebamugavaks, olenevalt tõlgendusest isegi karistada sellise olemusliku ärikeeluga) nende isikute varade kasutamist ning erinevat äritegevust EL õigusruumis, kes kannavad või on kandnud mingit rolli vastava sanktsioonirežiimi kehtestamise põhjuse (Venemaa puhul on põhjuseks agressioon Ukrainas) kas mingil moel tekitamise, seotuse või kaasaaitamise tõttu .

Ehk isegi kui äritegevus ise toimub lubatud piirangute raamides, siis on alati oht, et partneriks või kliendiks võib olla isikupõhistele piirangutele allutatud ( rakendub varade külmutamise kohustus ning kättesaadavaks tegemise keeld), või tema kontrolli all tegutsev isik, äritegevuse puhul eelkõige läbi erinevate (peidetud) osaluste.

Iseseisev sanktsioonide kontroll võib olla ajamahukas

Igapäevase äritegevuse raames ei pruugi tavalisel Eestis tegutseval ettevõttel alati olla piisavalt siseseid teadmisi või ressursse selliste piirangualuste tegevuste või isikute osas riskide väljaselgitamiseks, mistõttu on turul tegutsemas vastavad ettevõtted, kes on sanktsioonide rakendmise riskide maandamisele spetsialiseerunud.

AS Creditinfo Eesti-l on mitmekesine tooteportfell ning pikaajalise kogemusega meeskond, et olla heaks partneriks erinevate sanktsioonidega seotud riskide maandamisele. Täpsemalt saab Creditinfo teenustega tutvuda siin:

https://creditinfo.ee/volgade-ennetamine/kyc/

Juhul, kui Teil on tekkinud küsimusi, siis võtke julgelt meiega ühendust ning oleme alati valmis Teile vastama.

1. https://www.err.ee/1609079126/kaja-kallase-skandaal-sai-nadala-lopus-valismeedias-tahelepanu
2. Üheks näiteks on siinkohal “Push to leave” https://play.google.com/store/apps/details?id=ua.ptl&hl=en&gl=US
3. https://www.consilium.europa.eu/et/infographics/eu-gas-supply/
4. https://finance.ec.europa.eu/eu-and-world/sanctions-restrictive-measures/sanctions-adopted-following-russias-military-aggression-against-ukraine_et#overview-of-sanctions-in-place