Vene otsesest sõjalisest agressioonist Ukrainale on möödunud kaks aastat – aastad täis inimohvreid, lugematul hulgal lõhutud kodusid ning pöördumatult muutunud süütuid inimsaatuseid. Kuidas ja kas on meil võimalus see kõik lõpetada? Kas igaüks meist saab anda oma panuse? Mida on läänemaailm sõja lõppemiseks ette võtnud? Kas piisab ainult rahast või on vaja jätkata relva- ja majandusabiga?

Küsimusi on palju ja vaevalt meist keegi oskab neile kõigile õigesti vastata. Kuid me teame seda, et vähemalt üheks abinõuks, kus Ukraina liitlased, sh Euroopa Liit, on oma rolli tugevalt tunnetanud ning õlad ühiselt kokku pannud, on agressorile majandusliku surve avaldamine läbi sanktsioonipoliitika.

Sanktsioonid kui relv sõjas agressoriga, on Euroopa Liitu tulnud, et jääda
Läbi sanktsioonide tõhusa rakendamise antakse endast parim, et pärssida Venemaa majanduslikku edu ja takistatakse tema võimalusi oma sõjamasinat rahastada. Kaks aastat agressiooni algusest on piisavalt pikk aega et vaadata, milline on olnud EL sanktsioneerimispoliitika ja mida see on kaasa toonud kohalikule Eesti ettevõtjale.

Eesti Vabariigi sünnipäeval 24.02.2022 alanud sõda ei olnud kaugeltki mitte esimene samm Venemaa poolt Ukraina suveräänsust piirata, sest konflikt sai alguse juba 2014 sündmustega Krimmis ja Donbassis, kus Ukraina suveräänsuse vastase aktsioonina kuulutati need regioonid autonoomseteks vabariikideks ning äärmiselt küsitava väärtusega rahvahääletuse tulemusel liideti need regioonid Vene föderatsiooniga.

Siinkohal olekski paslik vaadata, kuidas on vene vastased sanktsiooni arenenud ja kuhu oleme tänaseks selle konflikti põhiste sanktsioonidega jõudnud.

Esimene sanktsioonide pakett Venemaa vastu jõustus ligi 10 aastat tagasi
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, ja määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Need sanktsioonipaketid said vastu võetud tänu Venemaa rollile, kes 2014. aastal aitas kaasa Ukrainas Krimmi ja Donetski ning Luhanski oblastite eemaldumisele Ukraina suveräänse riigivõimu alt, võimaldades seal faktiliselt kehtestada Vene Föderatsiooni mõjuala.

Nendest sündmustest tulenevate esimeste sanktsioonide kehtestamisega oli pandud alus uuele sanktsioonirežiimile, ning tagasivaatavalt tuleb mainida, et need olid jõus kõik 8 aastat (koos regulaarsete pikenduste ja teatud täiendustega nimekirjades), kuniks toimus Venemaa poolt avalik sõjalise tegevuse eskalatsioon. 24.02.2022 toimunud sissetungi ajaks Ukrainasse oli Vene Föderatsiooni vastaste sanktsioonide nimekirjadesse kantud kokku 555 isikut ja 52 üksust.

Sanktsioneerimiseks valitud meede oli nende isikute suhtes rakendada varade külmutamist ning neile rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise keeldu. Lisaks takistatakse loetellu kantud isikute osas teatud reisikeeldu, ehk nende sisenemist ELi territooriumile või selle läbimist.

Ukraina sõja alguses suurendas Euroopa Liit koheselt isikuvastaseid sanktsioone
Vahetult pärast sissetungi reageeris EL kiiresti ning kehtestas operatiivselt – ehk 24.02-15.03.2022 – kokku neli sanktsioonipaketti, millega suurendati varade külmutamise kohustust ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeldu juba 877 isikule ja 62 üksusele.

Kuna Venemaa sõjaline invasioon ei näidanud lõppemise märke ning jätkuvalt oli vajalik sellise agressiooni vastu võidelda, otsustas EU oma sanktsioneerimispoliitikat jätkata. Sanktsioonide subjektideks määrati eelkõige aga erinevad isikud, kes olid kas otseselt või kaudselt seotud agressiooniga või selle toetamisega.

Üheks poliitiliseks lähenemiseks nt oli sanktsioneerida erinevaid oligarhe ja äritegelasi, kes tegutsesid erinevate Venemaale tulu teenivate ja seeläbi sõjavankrit rahastavate ettevõtete eesotsas. Sellisteks valdkondadeks olid näiteks metallurgia, energiakandjate tootmine ja müük, farmaatsia-, meedia, transpordi- või pangandussektor.

Isikuvastaselt sanktsioonidelt asuti piirama erinevaid majandussektoreid
Kuna sõda jätkus, ei olnud mingit põhjust sanktsioone lõdvendada, seega tuli Vene majandust pidevalt survestada. Eelnevate pakettidega oli juba kehtestatud Vene pankadele keeld osaleda pankade omavahelises rahvusvahelises arveldussüsteemist SWIFT ning EL-s oli keelatud ka levitada Vene Föderatsiooni propagandakanaleid Russia Today ja Sputnik, samuti oli keelatud Vene lennuettevõtete ülelennud EL territooriumilt, ning järgnevate piirangutega tuli leida täiendavaid meetmeid, et survestada Venemaad sõda lõpetama või halvendama tema majanduslikku olukorda sõjategevuse rahastamiseks.

Järgnevad sanktsioonipaketid – ehk 5.-6 pakett (aprill-mai 2022) – võtsid majandusvaldkonnana sihikule Venemaa naftatööstuse ning seadsid piirangud erinevate kaupade tarnele (näiteks kivisüsi, väetised, puit ja tsement, aga ka mereannid ning kange alkohol). Varade külmutamise piirangu ning kättesaadavaks tegemise keelu rakendamise kohustusega isikute arv suurenes juba 1158 eraisiku ning 98 üksuseni.

Laines järgmine sanktsioonipakett ehk 7. pakett (juuli, 2022) oli küll suunatud sanktsioonireeglite ühtlustamisele ja rakendamise tõhususe tagamisele, kuid sellest hoolimata suurendati piirangu-alastes nimekirjades olevate isikute arvu 1212 isiku ning 108 üksuseni.

Ajas on aina enam suurendatud naftasektori vastaseid sanktsioone, eesmärgiga lüüa Venemaa riigitulusid
Paketid 8-9 on olulised seetõttu, et taas võeti sihikule Venemaale väga oluline ekspordiartikkel ehk nafta. Kehtestati keeld osutada Vene naftale ja naftatoodetele meretransporditeenust kolmandatesse riikidesse va juhul, kui see jääb allapoole hinnalage, samuti suurenes külmutamise kohustusega isikute nimekiri juba 1386 eraisiku ning 171 üksuseni.

2023. aastal oldi sanktsioonipakettide vastuvõtmise osas natuke tagasihoidlikumad, kuid siiski tuleb märkida, et olemasolevaid piiranguid ei lõdvendatud ning neid pikendati regulaarselt. 2023. aastal võeti vastu veel täiendavalt kolm erinevat paketti (10-12), millega suurendati nimekirjadesse kantud isikute arvu 1605 eraisiku ning 324 üksuseni.

Ka äsja alanud 2024. aasta ei ole olnud erandiks. Sõda on kestnud tänaseks üle kahe aasta ning sõja teise aastapäeva eelõhtul (23.02.2024) otsustas EL veel täiendavate piirangute kehtestamise kasuks, suurendades külmutamise ning vara kättesaadavaks tegemise piirangutega isikute arvu juba 1718 eraisiku ning 419 üksuseni.

Tõenäoliselt jätkavad juba lähikuudel kasvu isikuvastaste sanktsioonide nimekirjad
Vaadates kirjeldatud aegrida, on selge, et sanktsioonid Venemaale kui üks meede rahu saavutamiseks Ukrainas on tulnud, et jääda. Loogiline on ka järeldada, et ajas suurenevad nii erineva piirangud majandussektoritele, kui ka suureneb sanktsioonilistidesse pandud isikute ja üksuste arv.

Lääne ühiskonna ettevõtjatena on meil ühiselt vaja hoolitseda selle eest, et sanktsioonid töötaksid, oleksid õigeaegselt ja tõhusalt rakendatud ning puuduksid võimalused nendest mööda minna.

See on üheks, meile kõigile jõukohaseks meetodiks, kuidas me saame kaasa aidata oma iseseisvuse eest võitlevale Ukrainale ning asuda vastu ka Eestit ähvardavale agressorile. Tõhus sanktsioonide rakendamine on meie endi ehk Eesti huvides.

Tutvu Creditinfo sanktsioonide kontrolli tööriistadega > https://creditinfo.ee/volgade-ennetamine/kyc/