Kõik isikud, kes on kokku puutunud finantsteenuste tarbmisega, on pidanud mingil hetkel teatama, kas neil on PEP staatus.

Finantsektoris töötavale isikule on see võõrapärane akronüüm juba aastaid tuttav, kuid tavainimesele ei pruugi see mõiste esimese hooga koheselt arusaadav olla. Avame natuke PEP mõistega kaasnevat tausta ning selgitame, millal selline staatus kehtib.

Hästi lihtsustatult väljendudes on PEP- staatus kõigil inimestel, kellel on kõrge positsioon riiklikes struktuurides, riigiettevõtetes või ametiasutustes. Akronüüm tuleneb inglisekeelsest sõnaühendist politically exposed person, mille eestikeelne vaste on  – riikliku taustaga isik. Tähele tuleb panna, et mitte kõik riigiteenistujad ei kanna sellist staatust – ennekõike on tegemist ikkagi kõrgemate riigiametnike või tippjuhtidega.

Eestis annab riikliku taustaga isiku mõiste rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
Nimetatud õigusakti § 9¹ kohaselt on riikliku taustaga isik füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid ja kelle suhtes jätkuvalt esinevad sellega seotud riskid.

Täieliku loetelu ametikohtadest annab rahandusminister oma määrusega[1] ning nii on näiteks riikliku taustaga isikute hulka ilmselge valikuna arvatud näiteks kõik ministrid ja parlamendiliikmed – markantsemate näidetena tuleb enda riikliku tausta olemasolu teadvustada aga ka näiteks Rahvusarhiivi riigiarhivaaril, riigikohtu kohtunikul ja Saaremaa vallavanemal.

Miks selliseid isikud või nende ametikohtadest tulenevaid staatusi üldse vaja tuvastada on?
Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse õigusraamistik paneb teatud turuosalistele PEP staatuste tuvastamise kohustuse, eesmärgiga kohustatud isikud panna võtma nimetatud asjaolu arvesse oma riskide tuvastamisel ja nende maandamisel.

Jällegi – äärmiselt lihtsustatult selgitades on sellise regulatsiooni ellukutsumise põhjus luua raam, millega pankadel ja teisel finantssektori ettevõtetel tekib kohustus jälgida, kas riikliku taustaga isikute rahaasjad või tehingud ei ole mingis mõttes kahtlusäratavad – kas nimetatud ametikohtade täitjaid võib olla kuidagi mõjutatud mingi rahalise meeleheaga, mida siis üritatakse läbi erinevate finantstehingute varjata.

Et sellist korruptsiooni ja rahapesu vastast kontrolli teostada, ongi vaja esimeses järjekorras tuvastada, kas isikul esineb riiklik taust või mitte.

Eelnevast tulenevalt ei pruugi riikliku taustaga isiku staatuse kontrollimine olla lihtne ülesanne – raskemaks teeb selle kohustse veel tõsiasi, et riiklikult puudub ka ühtne andmebaas, kust Eesti kodanike PEP saatust saaks kontrollida.

Veel raskem on olukord, kui seda infot on vajalik hankida välisriigi kodanikust kliendi osas.

Sellisteks juhtudeks on mõistlik kasutada kolmanda osapoole poolt pakutavaid andmelanendusi. Creditiinfo Eesti on koostöös rahvusvaheliselt tunnustatud andmepakkujaga LexisNexis[2] välja töötanud erinevad tooted, mis aitavad meie klientidel erinevates olukordades tõhusalt PEP staatust tuvastada, olles sobilikud nii suurele krediidiasutusele, kui väiksemale kohustatus isikule.

Tutvu meie teenustega: https://creditinfo.ee/volgade-ennetamine/kyc/

[1] https://www.riigiteataja.ee/akt/114102022002

[2] https://risk.lexisnexis.co.uk/corporations-and-non-profits/financial-crime-compliance/watchlist-screening/politically-exposed-persons