Tartu Ülikooli magistranti lõputöö tõstis esile majandusaasta aruande õigeaegse esitamise olulisust
Creditinfo Eesti kuulutas käesoleva aasta maikuus välja lõputööde auhinnafondi, mille eesmärgiks oli tunnustada tudengeid, kes on oma uurimistöös käsitlenud rahapesu ning sanktsioonide valdkondi puudutavaid uurimisküsimusi. Koostöös advokaadibüroo COBALT ning riigi Rahapesu Andmebüroo esindajatega valis hindamiskomisjon võidutööks Tartu Ülikooli magistrant Victoria Helenurme magistritöö teemal „Majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu äriregistrist kustutamise prognoosimine Eesti ettevõtete näitel“.
Victoria Helenurm on ise Tallinnast pärit neiu, kes lõpetas Tartu Ülikooli magistriõppe eriala turundus & finantsjuhtimine cum laude. Täna töötab ta finantskontrollerina energiasäästlikke sisekliima- ja taastuvenergialahendusi pakkuvas ettevõttes ning näeb enda tulevikku ettevõtluses.
Usutlesime pikemalt võitjat ning tema teekonda kirjeldatud lõputöö teemani.
Teie lõputöö teema oli „Majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu äriregistrist kustutamise prognoosimine Eesti ettevõtete näitel“ – kuidas selle teemani jõudsite?
2022. aasta suve alguses algasid arutelud inimestega, kes kujunesid lõpuks mu lõputöö juhendajateks. Minu peamine soov oli kirjutada töö hetkel ühiskonnas aktuaalsel teemal. Käesoleval aastal karmistusid riiklikud karistused majandusaasta aruande esitamata jätmise osas ning koostöös juhendajatega nägime, et antud uurimisalal on olemas ühiskondlik huvi ja ka piisav andmestik uurimiseks.
Miks antud teema vääris uurimist?
Kui inimesena võtame näiteks laenu, siis oleme mõistmas kohustusi, mis laenu võtmisega kaasnevad. Minu jaoks on ettevõtte asutamine või selle juhatuses olemine mõneti sarnane vastutus – juhina oleme endale võtnud kohustuse mh anda aru oma ettevõtte äri käekäigust avalikkusele.
Paraku kui laenude teenindamises oleme enamjaolt eeskujulikud, siis majandusaasta aruanded jätavad õigeaegselt esitamata kümned tuhanded ettevõtted.
Ma ei oska öelda, kas see erinevus tuleneb mh asjaolust, et karistused majandusaasta aruande esitamata jätmise pärast on olnud võrdlemisi leebed. Aga kindlasti tasub meil teadvustada laiemalt, et selline käitumine on probleemne.
Kujuneb ju riigi, pangandussektori jt. osapoolte arusaam meie ettevõtluse seisust suuresti Äriregistri andmetel. Kui meil on tuhandeid aktiivseid ettevõtteid, kes oma aruandluskohustust ei täida, kannatavad riigi, laenuandjate jt osapoolte finantsprognoosid, riskianalüüsid, ettevõtlusotsused jms. oma kvaliteedis.
Liiatigi on 6 kuud peale majandusaasta lõppu saabuv esitamistähtaeg väga leebe tärmin. Ettevõtlusmaastik on aina prognoosimatum ja nii on pool aastat hiljem saabuv teadmine eelnenud aasta äritulemist juba isegi vananenud. Meie e-riigile omaselt ootaks, et vähemalt teatud tüüpi ettevõtetele võiks märksa varasema esitamiskohustuse määrata, aitamaks värskendada meie majandusandmeid.
Mis asjaolud said uurimistöö raames selgemaks?
Oma uurimistöös püüdsin ma leida vastuse küsimusele, kas ühe ettevõtte äriregistrist kustutamist saab ennustada puhtalt vaadates, kuidas on selle ettevõtte juhtkond varasemas ärielus hoolinud majandusaasta aruande esitamise kohustusest.
Eesti finantsmaailm on väga finantssuhtarvude usku, kui hinnatakse ühe ettevõtte äritervist. Proovisin vaadata, kas finantsuhtarve täielikult kõrvale jättes on siiski veenvalt võimalik hinnata ettevõtte kustutamise äririski.
Uuritud andmestik seda ka tõestas – finantssuhtarvudest (ennustustäpsus ca 63%) oluliselt täpsem prognoosimismeetod olid just juhatuse liikmete varasema käitumise (ennustustäpsus pea 82%) vaatlemine. Võib öelda, et kui ettevõtte juhatuses on liige, kes varasemates ettevõtetes on kas hilinenud või jätnud esitamata majandusaasta aruande, on tegemist väga selge äririskiga, mis viitab vaatlusaluse ettevõtte kustutamisriskile.
Kuidas võiks jätkata antud uurimistemaatikaga?
Kuigi ma ise pigem ei plaani oma õpinguid doktorantuuris jätkata, näen antud uurimisteemal kindlasti laiendamisvõimalusi. Kindlasti võiks saadud uurimistulemusi kõrvutada meie naaberriikidega – hinnata, kas ka Lätis, Leedus, Soomes jm. on sarnased seosed ettevõtete kustutamise ja juhatuse liikmete varasema ärihoolsuse osas.
Teise kohese uurimisvõimaluse annab käesoleval aastal jõustunud seadusemuudatused, mis karmistasid karistusi mh majandusaasta aruande esitamata jätmise osas. Antud uurimistöö kordamine 5+ aasta pärast annaks aimu, kas ettevõtjate käitumine on paranenud aruande esitamiskohustuse osas.
Urmas Pai, Creditinfo Eesti KYC tootejuht, hindamiskomisjoni juht
Meile valmistas Victoria uurimistöö suurt rõõmu, kuna tema uurimistöö haakus selgelt meie konkursi üldteemaga – Äriregistri ja üldse riiklike registrite andmed on A ja O KYC-printsiibi kohaldamisel. Õigeaegselt esitamata või üldse puuduvad majandusandmed ettevõttest on selge ohusignaal oma äripartneri tausta uurimisel.
Kui rääkida riskide juhtimisest nii kliendisuhte loomisel kui kliendisuhte olemasolu ajal, siis on äriregistri ajakohased andmed väga vajalikud. Kas ettevõte ka tegelikult tegutseb; kas seal olevad andmed (eriti tegevusala ja finantsandmed) on korrektsed (eriti, kui jutt käib tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamisest). Antud andmed aitavad aru saada kliendi tegevusprofiilist.
Kui klient ei esita majandusaasta aruandeid, siis on selge, et tegemist võib olla riskantsema kliendiga ning seda tuleks siis ärisuhte loomisel või monitoorimisel ka riski maandamiseks vastavalt arvestada.