Ettevõtete otsuste tegemisel ning finantsstiilsusest hoidumisel mängib maksuresidentsuse kontroll keskset rolli. Eriti rahvusvaheliste suhete ja mitmesuguste maksukohustustega silmitsi seistes on oluline mõista, kuidas maksuresidentsuse määramine mõjutab maksukoormust, topeltmaksustamise riske ja rahvusvaheliste maksulepingute rakendamist. Selles artiklis anname ülevaate maksuresidentsuse kontrolli protsessidest, õigustest ja riskidest nii eraisikute kui ka ettevõtete tasandil, pakkudes praktilisi soovitusi finantsanalüütikutele, riskijuhtidele ja ettevõtte juhtidele.

Maksuresidentsuse määramise põhimõtted

Isikute maksuresidentsuse kriteeriumid

Maksuresidentsuse kontroll algab selgete ja hästi määratletud kriteeriumidega:

• 183 päeva reegel: Kui isik viibib Eestis 12-kuulises perioodis vähemalt 183 päeva, loetakse ta maksuresidendiks. See reegel on rahvusvaheliselt tunnustatud standard, mida rakendatakse paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
• Püsiva elukoha omamine: Lisaks füüsilisele kohalolekule mängib ka püsiva elukoha olemasolu olulist rolli maksuresidentsuse kindlakstegemisel. Näiteks, kui isikul on Eestis korter või maja, mida ta regulaarselt kasutab, võidakse teda lugeda maksuresidendiks isegi juhul, kui ta ei viibi füüsiliselt Eestis 183 päeva.
• Maksulepingud ja topeltmaksustamise vältimine: Kui kahel jurisdiktsioonil võib väita maksuresidentsu, lahendatakse olukord maksulepingute alusel, prioriseerides püsivat elukohta, majanduslikke sidemeid või kodakondsust. Näiteks, kui isik elab püsivalt Eestis, kuid töötab Soomes, määratakse tema maksuresidentsus Eesti ja Soome vahelise maksulepingu alusel.

Täpsemat teavet isikute maksuresidentsuse kohta leiate OECD juhendist maksuresidentsuse üle.

Ettevõtete maksuresidentsus

Ettevõtete jaoks on maksuresidentsuse küsimus samuti mitmekülgne:

• Eesti äriregistris asutatud ettevõtted: Kõik Eesti seaduse alusel registreeritud ettevõtted loetakse maksuresidentideks, kuid oluline on jälgida ettevõtte juhtimisstruktuuri. See tähendab, et isegi kui ettevõtte omanikud on välismaalased, loetakse Eestis registreeritud ettevõte ikkagi Eesti maksuresidendiks.
• Tõhus juhtimine ja asukoht: Kui ettevõtte tegelik juhtimise asukoht asub väljaspool Eestit, võivad tekkida küsimused topeltmaksustamise ja konkurentsivaidluste osas. Näiteks, kui Eestis registreeritud ettevõtte juhatus teeb kõik olulised otsused Lätis, võib Läti maksuhaldur väita, et ettevõte on tegelikult Läti maksuresident.

Ettevõtete maksuresidentsuse määramise kohta leiate põhjalikumat teavet E-residendi maksualaste põhitõdede artiklist.

Olulised riskid ja tagajärjed

Eraisikute ja välismaalaste maksuresidentsus

Mitteresidentidel ja välismaalastel on teatud spetsiifilised maksukohustused, mida ettevõtted peavad arvestama:

• Tulude allikastamine ja maksustamine: Eestis saadud tulu, näiteks dividendid või töölepingutasud, on maksustatavad olenemata elukohast. See tähendab, et isegi kui isik ei ole aktiivne maksuresident, kehtivad Eesti maksuseadused tema tulude suhtes. Näiteks, kui Soome resident töötab ajutiselt Eesti ettevõttes, peab ta maksma tulumaksu Eestis teenitud palgalt.
• Topeltmaksustamise vältimine: Ilma korrektselt rakendatud maksulepinguteta võib sama tulu olla maksustatud nii Eestis kui ka koduriigis, põhjustades tarbetuid finantsriske. Selle vältimiseks on oluline tunda ja rakendada õigesti riikidevahelisi maksulepinguid.
• Dokumenteerimise ja tõendamise nõuded: Mitteresidendid peavad esitama vajalikud maksutõendid, et saada õigusi topeltmaksustamise vältimiseks. See võib hõlmata residentsustõendite või muude dokumentide esitamist, mis tõendavad nende maksuresidentsust teises riigis.

Ettevõtete riskid ja shell-ettevõtted

Maksuresidentsuse määramisel on oluline jälgida ka ettevõtete juhtimisstruktuuri:

• Shell-ettevõtted: Eesti 0% ettevõtte tulumaks taseme tõttu võivad tekkida pettuse ja varjatud maksurežiimiga kaasnevad riskid, millega tegeletakse rahvusvaheliste standardite ja järelevalve kaudu. EU Tax Observatory andmetel on umbes 16% Eesti ettevõtetest märgistatud kahtlaste tegevuste tõttu, mis viitab vajadusele suurendada läbipaistvust ja järelevalvet.
• Väljamakstud tulumaks ja dividendide maksustamise eripärad: Dividenditulu maksustamise süsteem nõuab tähelepanelikkust, et vältida ootamatuid maksukorraldusi ja topeltmaksustamist. Eestis maksustatakse väljamakstavaid dividende 14-25% määraga, mis stimuleerib kasumi reinvesteerimist.

Riskimaandamise strateegiad

Ettevõtted saavad vähendada maksuresidentsuse kontrollist tulenevaid riske mitmel viisil:

1. Regulaarsed residendi auditid:
   Jälgige regulaarselt oma töötajate ja juhatuse liikmete füüsilist kohalolekut ning majanduslikke sidemeid Eestis. See aitab vältida soovimatuid maksuresidentsuse muutusi ning ennetada topeltmaksustamist. Näiteks, kui ettevõttel on rahvusvaheline meeskond, tasub pidada detailset arvestust iga töötaja Eestis viibitud päevade üle.
2. Maksulepingute nõuetekohane rakendamine:
   Veenduge, et kõigi rahvusvaheliste töö- ja tulukorraldustega seotud lepingute puhul järgitakse kehtivaid maksulepinguid. See hõlmab nii töötajate kui ka ettevõtte enda tulude õiget käsitlemist vastavalt maksulepingutele. Lisateavet maksulepingute rakendamise kohta leiate E-residendi artiklist maksuresidentsuse kohta.
3. Selged juhtimistruktuurid:
   Määratlege ettevõtte juhtimise asukoht ja dokumenteerige tõendused, et vältida vaidlusi topeltmaksustamise osas. Näiteks, kui ettevõtte juhatus teeb otsuseid Eestis, kuid osa juhatuse liikmetest elab välismaal, on oluline dokumenteerida, et olulised otsused tehakse siiski Eestis toimuvatel koosolekutel.
4. AML ja CFT nõuete järgimine:
   Parandage oma ettevõtte läbipaistvust, rakendades rahapesu tõkestamise ja terrorirahalduse vastaseid kontrollimeetmeid, mis aitab samal ajal tõsta usaldusväärsust rahvusvahelistel turgudel. See võib hõlmata põhjalikku “tunne oma klienti” (KYC) protsessi ja regulaarset tehingute monitooringut.

Kokkuvõte

Maksuresidentsuse kontroll on kriitiline instrument ettevõtete finantsriski maandamiseks. Korralikult läbi viidud residendi auditid, korrektne maksulepingute rakendamine ja selged juhtimistruktuurid aitavad vältida topeltmaksustamist ning tagada maksualase vastavuse. Ettevõtted saavad seeläbi mitte ainult vähendada rahalisi riske, vaid ka kindlustada oma positsiooni rahvusvahelisel turul.

Lisaks tutvuge teiste Creditinfo teenustega, nagu firma taustakontroll ja maksehäireregister, mis pakuvad väärtuslikku teavet ettevõtte finantsseisu hindamiseks ning riskide ennetamiseks.

Seotud teemad ja ressursid

• Ettevõtte asutamine 2024
• Majandusaasta aruanne 2023
• Ettevõtte krediidiraport

Korrektse maksuresidentsuse kontrolli ning proaktiivsete riskijuhtimismeetmete abil suudavad ettevõtted säilitada stabiilse kasvu ja vältida ootamatuid finantsprobleeme, kindlustades seeläbi oma positsiooni konkurentsitihedal turul. Regulaarne koostöö maksuspetsialistidega ja pidev kursisolek muutuvate rahvusvaheliste maksuregulatsioonidega on võtmetähtsusega ettevõtte pikaajalise edu tagamisel.