1. Maksehäireregister
  2. Mis on maksehäire?

Mis on maksehäire?

Maksehäireregistris avaldatakse maksehäirena võlgnevused summas vähemalt 30 eurot kui võlgnevuse tekkimisest on möödunud rohkem kui 45 päeva.

Täpsemalt sõnastatult on maksehäire võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumine (kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine) summas vähemalt 30 eurot, mis on kestnud rohkem kui 45 päeva arvates rahalise kohustuse täitmise päevale ehk maksetähtpäevale järgnevast päevast.

Maksehäire aluseks olev võlgnevus peab olema tõene, sissenõutav ja kontrollitud. Andmete õigsuse kontrolli teostab ja maksehäire avaldamise eest vastutab andmete sisestaja s.t. võlausaldaja.

Kui tegemist on sellise rahalise kohustuse rikkumisega, mille täitmine on kokku lepitud osade kaupa,

  • loetakse 30-eurone nõue võlgnevuse summa osas täidetuks ka sellisel juhul, kui see moodustub kohustuse võlgnevuses olevatest osadest kokku;
  • arvestatakse eelnimetatud 45-päevalist tähtaega päevast, mil võlgnevus tekkis;
  • lisatakse iga järgmine võlgnevuses olev osa olemasolevale maksehäirele võlgnevuses oleva osa maksetähtpäevale järgneval päeval, arvestades maksehäire andmete uuendamise osas lepingus kokkulepitud tähtaega.

Pärast maksehäire avaldamist maksehäireregistris võib avaldatava võlgnevuse summa langeda alla 30 euro s.t. maksehäirele lisatakse lõpukuupäev alles siis, kui võlgnevus on täielikult tasutud.

Maksehäire andmed pärinevad võlausaldajatelt ja ka andmete uuendamine toimub võlausaldajate poolt. Üldjuhul uuendatakse andmeid vajadusel (summat suurendatakse või vähendatakse, lõpetatakse maksehäire) vastavalt võlasaldole vähemalt üks kord nädalas.

Maksehäire lõpetatakse võlgnevuse aluseks oleva kohustuse rikkumise lõppemisel, sh võlgnevuse täielikul tasumisel. Maksehäire lõppkuupäev on vastavalt kohustuse rikkumise lõppemise kuupäev, nt võlgnevuse tasumise päev.

Lõpetatud maksehäireid avaldatakse registris ettevõtete puhul 7 aastat ja eraisikute puhul mitte kauem kui 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist.

Kui maksehäire ei ole lõpetatud ehk on kehtivas staatuses, siis avaldatakse seda järgmiselt:  

  • Eraisikute puhul üldjuhul 15 aastat, kuid avaldamise aeg võib ka pikemaks kujuneda (kui nõue on näiteks täitemenetluses ja tasumata)
  • Juriidiliste isikute puhul on kehtivad (lõpetamata maksehäired) alati avalikud.

Oluline on teada, et kui sõlmitakse võlglasega kokkulepe maksehäire tasumiseks või toimub maksehäire tasumine pärast maksehäire avaldamist, siis maksehäireid kokkuleppel võlgnikuga ei kustutata. Maksehäire avaldamise tühistamine on võimalik sellisel juhul kui võlainfo ei ole veel avaldatud.

image

Vaidlustatud staatuses maksehäired

Kui võlgnik on edastanud maksehäirega seoses kaebuse või eraisikust võlgnik vastuväited, siis on Creditinfo Eestil õigus märkida maksehäire vaidlustatud staatusesse. Sellisel juhul avaldatakse maksehäireinfot pärivale kolmandale isikule üksnes vaidlustatud maksehäirete arv, nt „isikul on 3 vaidlustatud maksehäiret“. Andmeid vaidlustatud maksehäire alguskuupäeva, suuruse jm kohta ei avaldata.

Vaidlustatud staatuses oleva maksehäire kohta avaldatakse maksehäireregistris infot kuni vaidlustatud staatuse tinginud asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 6 kuu möödumiseni maksehäire vaidlustatud staatuse määramisest. Maksehäire võib vaidlustada ka võlausaldaja määratud tähtajaks.

Vaidlustatud staatuses maksehäire kustutatakse hiljemalt 6 kuu möödumisel maksehäire vaidlustamisest, kui selgub, et maksehäire edasiseks avaldamiseks, sh vaidlustatud staatuses avaldamiseks, ei ole alust, samuti kui võlausaldaja ei ole nimetanud maksehäire vaidlustatud staatuses avaldamiseks täiendavat tähtaega.

Kui vaidlustatud staatuse tinginud asjaolud langevad ära, jätkatakse maksehäire avaldamist kehtiva või lõpetatud maksehäirena vastavalt maksehäire avaldamise üldistele tähtaegadele.