Ettevõttel, kes toimetab rahulikult oma igapäevases ärirutiinis, ei pruugi rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise temaatika pikki aastaid isegi tõusetuda. Ometi on kohustus kehtestatud sanktsioonide järgimiseks kõigil Eesti isikutel ning iseäranis peaksid sellise riski maandamisega tegelema ettevõtted, kes kasutavad äritegevuses välispartnereid, või on ettevõttel vaja teenindada kliente, kes on pärit välisriikidest.

Mis asjad on rahvusvahelised sanktsioonid?

Sanktsioonide rakendamise alustamiseks on vaja aru saada, mis asjad on rahvusvahelised sanktsioonid.

Rahvusvaheline sanktsioon on lihtsustatult öeldes rahvusvahelisel tasemel (teinekord ka siseriiklikult) kokku lepitud piirav meede, mida rakendatakse teatud ringi isikute, organisatsioonide, territooriumite või näiteks toodete ja teenuste osas.

Rahvusvahelised sanktsioonid on näiteks kõikvõimalikud piirangud teenuste osutamiseks või kaupade müümiseks, kohustus teatud isikute vara külmutamiseks või neile majandusressursside kättesaadavaks tegemise keeld, sissesõidukeelud aga ka laevadele sadamasse sisenemise keelud või lennukitele kehtestatud lennukeelud.

Mille jaoks on sanktsioone vaja?

Rahvusvahelised sanktsioonid on kehtestatud alati mingi kindla eesmärgi saavutamiseks või mingi grupi isikute negatiivse käitumise tagajärjel. Näiteks rakendatakse selliseid rahvusvahelisi piiranguid isikutele, et toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet või inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist.

Sisuliselt antakse sanktsioonidega mõista, et sanktsioneeritud isik on käitunud valesti ning seetõttu pärsitakse tema tegutsemisvõimalusi erinevateks toiminguteks riikides, kes sanktsiooni rakendamises on kokku leppinud. Piirangud peaks kallutama sanktsioneerituid isikuid oma negatiivseid tegevusi lõpetama (eripreventiivne lähenemine) või andma laiema signaali, et selline tegevus ei ole aktsepteeritav (üldpreventiivne lähenemine).

Kas sanktsioonid mõjuvad?

Kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide mõjususe tagamiseks on oluline, et kokkuleppe sõlminud riikides neid ka rakendataks. Kuna rakendamise kohustus on pandud kõigile isikutele endile, peab riik kuidagi veenduma, et isikud neid meetmeid ka järgiks.

Selleks otstarbeks on riigile antud järelevalve teostamise pädevus ja ressursid, ehk erinevad sellise õigusega ametkonnad (Eestis Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon) võivad sanktsioonide kontrollimiseks alustada kontrollimenetluse ja selleks hetkeks on tavaliselt juba hilja hakata mõtlema mida ja kuidas oleks pidanud tegema.

Sanktsioonide mittejärgimise eest on ettenähtud lausa kriminaalvastutus (KarS § 93¹)ning erikohustusega isikutele (RSanS § 20-23) kehtib rida nõudeid, mis peab olema täidetud efektiivse sanktsioonide rakendamise protsessi tagamiseks (mittetäitmisel võib ähvardada rahatrahv).

Lisaks riiklikule järelevalvele on igal ettevõttel alati ka mainerisk – kui isik kasvõi kogemata sanktsioone rikub, siis kindlasti ei jää teema kajastamata ajakirjanduses, ehk eksimus saab kõlapinna ning tulevikuks on ettevõtte maine äripartnerite silmis juba  rikutud.

Millised võimalused on iseseisvalt sanktsioone kontrollida?

Sanktsioonide kontrolliga alustamiseks oleks kindlasti vajalik tutvuda kehtiva õigusega. Sanktsioonide rakendamine on kaunis keerukas protsess, kuna enamjaolt on kohustused kirjas Euroopa Liidu õiguses (https://eur-lex.europa.eu/oj/direct-access.html?locale=et) ning Eesti seadused (rahvusvahelise sanktsiooni seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/108032022003?leiaKehtiv) annavad vaid üldraamistiku piirangute rakendamiseks.

Euroopa Liidu õigus on tihtipeale sellise sõnastusega, et tõlgendamisvõimalusi on mitmeid, mistõttu on pädevate asutuste poolt antud ka rida juhendeid, kuidas normi tuleks tõlgendada, ehk kuidas elulistes olukordades käituda (näiteks – https://fiu.ee/oigusaktid-ja-juhendid/juhendid#juhend-rahvusvahelis).

Oluliselt lihtsam ja ajasäästlikum on, kui pöördute nendes küsimustes valdkonnas pikalt tegutsenud teenusepakkuja poole.

Creditinfo Eesti pakub siin laia valikut teenuseid, näitena võib esile tuua meie e-Krediidiinfo portaalis asuva webscreening teenuse, mis oma lihtsuse ja hinna poolest sobib eeskätt väike-ettevõtjatele, kellel pigem kerkib harva esile vajadus teostada sanktsioonide kontroll.

Mida toob lähitulevik ettevõtetele sanktsioonide kontrollimise valdkonnas?

Tahes tahtmata peame arvestama, et rahvusvahelised sanktsioonid on tulnud, et jääda. Erinevad rahvusvaheliste sanktsioonirežiimide kohustused on kehtinud juba aastaid, näiteks tänagi aktuaalne Venemaa vastaste sanktsioonide režiim on kehtinud juba alates 2014. aastast. Seega ei ole sanktsioonide rakendamine mingi ühekordne tegevus, mille nö teed ära ja on „kaelast ära“, vaid see vajadus ja risk on püsivad.

Pidevalt tuleb hinnata, kas  uued kliendid on sanktsiooniriskiga ja kas vanade klientide omandistruktuur on muutunud ning omand liikunud üle sanktsioneeritud isikule või tema kontrolli alla. Samuti peab teada, kas teenused ning tooted on lubatavad ning kas piirkond on lubatav.

Nii tagame sanktsioonide kehtestamisel seatud eesmärgi – tagada turvalisem tulevik meile kõigile.