Creditinfo Eesti hallatav Maksehäireregister vahendab eraisikute ja ettevõtete võlgnevuste infot ning aitab seeläbi taha arukaid krediidiotsuseid ja kontrollida koostööpartnerite krediiditausta. Tegemist on esimese ja vanima võlaandmeid vahendava registriga Eestis, mis asutati 2001. aastal pankade poolt. Registris on avaldatud ligi 0,6 miljonit ettevõtete ja eraisikute maksehäiret.

Alljärgnevalt teeme ülevaate kõige tavapärasematest võlgnevustest, mida ettevõtted Maksehäireregistrisse sisestavad.

Laenuvõlgnevused finantsasutuste ees

Suurim hulk Maksehäireregistrisse sisestatud võlgnevustest on finantsteenustest tulenevad nõuded võlglaste vastu. Siia alla kuuluvad kõik erinevad laenuvõlgnevused. Kuivõrd suur enamus inimesi kasutab finantsteenuseid, siis tekib ka maksehäireid proportsionaalselt palju.

Muude finantsteenuste võlgnevused

Lisaks laenudele tekib inimestele võlgnevusi ka erinevate järelmaksude ja krediitkaartide võlgnevuste tasumisel, mida finantsasutused samuti Maksehäireregistris kajastavad.

Võlad sideteenuste osas

Maksehäireregistris on samuti palju telekommunikatsiooni teenuste eest viivitusse jäänud makseid. Täpsemalt öeldes on need võlgnevused mobiilside teenuste, interneti ja televisiooni eest. Seda samuti seetõttu, et telekommunikatsiooniteenustel on suur tarbijaskond ning osad arved jäävad teenuse kasutajate poolt tasumata.

Tutvu Maksehäireregistriga: https://creditinfo.ee/volgade-ennetamine/maksehaireregister/