Maksehäirete infot sisestavad ja kasutavad Eesti krediteerijad kõikidest elutähtsatest valdkondadest nagu näiteks pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus, rentimine, veondus jne.

image

NB! Soovid vaidlustada maksehäiret?

Vaata lähemalt siit >

Mis on maksehäire?

Maksehäire – võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumine (kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine) summas vähemalt 30 eurot, mis on kestnud rohkem kui 45 päeva arvates rahalise kohustuse täitmise päevale ehk maksetähtpäevale järgnevast päevast.

Maksehäire aluseks olev võlgnevus peab olema tõene, sissenõutav ja kontrollitud.

Maksehäirete kohta kolmandatele isikutele avaldatav informatsioon sisaldab vaidlustatud maksehäirete arvu ning kehtivate ja lõppenud maksehäirete algus- ja lõppkuupäeva, summa suurusjärku ja päritolu (maksehäire sisestaja ja tema tegevusvaldkond).

Kui tegemist on sellise rahalise kohustuse rikkumisega, mille täitmine on kokku lepitud osade kaupa,

  • loetakse 30-eurone nõue võlgnevuse summa osas täidetuks ka sellisel juhul, kui see moodustub kohustuse võlgnevuses olevatest osadest kokku;
  • arvestatakse eelnimetatud 45-päevalist tähtaega päevast, mil võlgnevus tekkis;
  • lisatakse iga järgmine võlgnevuses olev osa olemasolevale maksehäirele võlgnevuses oleva osa maksetähtpäevale järgneval päeval, arvestades maksehäire andmete uuendamise osas lepingus kokkulepitud tähtaega.

Pärast maksehäire avaldamist maksehäireregistris võib maksehäire summa langeda alla 30 euro.

Maksehäire andmeid uuendatakse (summat suurendatakse või vähendatakse) vastavalt võlasaldole vajadusel vähemalt üks kord nädalas.

Maksehäire lõpetatakse võlgnevuse aluseks oleva kohustuse rikkumise lõppemisel, sh võlgnevuse täielikul tasumisel. Maksehäire lõppkuupäev on vastavalt kohustuse rikkumise lõppemise kuupäev, nt võlgnevuse tasumise päev.

Lõpetatud maksehäireid avaldatakse registris ettevõtete puhul 7 aastat ja eraisikute puhul kuni 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist.

Oluline on teada, et kui sõlmitakse võlglasega kokkulepe maksehäire tasumiseks või toimub maksehäire tasumine pärast maksehäire avaldamist, siis maksehäireid kokkuleppel võlgnikuga ei kustutata. Maksehäire avaldamise tühistamine on võimalik sellisel juhul kui võlainfo ei ole veel avaldatud.

Vaidlustatud staatuses maksehäired

Kui võlgnik on edastanud maksehäirega seoses kaebuse või eraisikust võlgnik vastuväited, siis on Creditinfo Eestil õigus märkida maksehäire vaidlustatud staatusesse. Sellisel juhul avaldatakse maksehäireinfot pärivale kolmandale isikule üksnes vaidlustatud maksehäirete arv, nt „isikul on 3 vaidlustatud maksehäiret“. Andmeid vaidlustatud maksehäire alguskuupäeva, suuruse jm kohta ei avaldata.

> Vaidlustatud staatuses oleva maksehäire kohta avaldatakse maksehäireregistris infot kuni vaidlustatud staatuse tinginud asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 6 kuu möödumiseni maksehäire vaidlustatud staatuse määramisest. Maksehäire võib vaidlustada ka võlausaldaja määratud tähtajaks.

> Vaidlustatud staatuses maksehäire kustutatakse hiljemalt 6 kuu möödumisel maksehäire vaidlustamisest, kui selgub, et maksehäire edasiseks avaldamiseks, sh vaidlustatud staatuses avaldamiseks, ei ole alust, samuti kui võlausaldaja ei ole nimetanud maksehäire vaidlustatud staatuses avaldamiseks täiendavat tähtaega.

> Kui vaidlustatud staatuse tinginud asjaolud langevad ära, jätkatakse maksehäire avaldamist kehtiva või lõpetatud maksehäirena vastavalt maksehäire avaldamise üldistele tähtaegadele.

Miks sisestada võlainfot Maksehäireregistrisse?

  • Kiirendab võlgade tasumist – avaldatud maksehäiretest tasutakse esimese kuu jooksul keskmiselt 25% ja 3 kuu jooksul 40%;
  • Hoiatab teisi ettevõtjaid halva maksekäitumisega koostöö- või lepingupartneri eest – ühe kuu jooksul tehakse Creditinfo keskkondades ettevõtete ja eraisikute kohta üle 800 000 maksehäirete päringu;
  • Aitab Eesti ettevõtjatel teha õigeid krediidiotsuseid ja võimaldab rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet – registrisse sisestatud võlainfo andmeid kasutatakse reitingu ja skoori arvutusmudelites ning krediidihinnangutes.

Maksehäirete registrisse sisestamiseks on 2 võimalust:

  • Kui võlglasi ei ole palju, siis soovitame maksehäireid sisestada E-Krediidiinfo kaudu. Maksehäirete sisestamisõiguse saamiseks tuleb sõlmida raamleping E-Krediidiinfo kasutamiseks. Ühekordne lepingu sõlmimistasu on 40 € + km.
  • Suurema võlglaste hulga puhul on mõistlik edastada andmeid liidestuse kaudu. Konkreetsed tingimused lepitakse kokku lepingus.

Maksehäirete sisestamiseks vajaliku lepingu sõlmimiseks saatke vabas vormis teade koos kontaktandmetega info@creditinfo.ee või helistage telefonil 665 9600.

image

Kes saab sisestada maksehäireid?

Maksehäireregistrisse ettevõtte maksehäirete sisestamise õigus E- Krediidiinfo kaudu on firmadel, kellel on sõlmitud leping Creditinfo Eestiga.

Vaata lähemalt
image

Kuidas maksehäireid sisestatakse?

Üksikute maksehäire registreerimine Maksehäireregistrisse toimub neljas etapis:

Vaata lähemalt
icon

Kui palju maksab E-Krediidiinfos maksehäirete sisestamine Maksehäireregistrisse?

E-Krediidiinfo kaudu maksehäirete sisestamine on tasuta. Enne maksehäire avaldamist saadetakse E-Krediidiinfo kaudu sisestatud maksehäirete puhul võlglasele teavitus. Iga maksehäireregistri teatise saatmiskulu posti teel on 2,46 EUR + km ja e-kirja teel 1,07 EUR + km.

image

Ettevõtte maksehäire vaatamine

Maksehäireregister on tõhus abivahend ettevõtte krediiditausta kontrollimisel.

image

Kuidas saab eraisiku maksehäireid vaadata?

Eraisik saab enda maksehäirete infot vaadata Minu Creditinfost.

image

Võlgnevustega seotud kaebuste lahendamine

Soovitame esimese sammuna pöörduda andmed sisestanud võlausaldaja poole. Maksehäirega seotud üksikasjade täpsustamine on võimalik vaid võlausaldajaga koostöös.