Creditinfo Eesti hallatav maksehäireregister vahendab eraisikute ja ettevõtete võlgnevuste infot ning aitab seeläbi teha arukaid krediidiotsuseid ja kontrollida koostööpartnerite krediiditausta. Tegemist on esimese ja vanima võlaandmeid vahendava registriga Eestis, mis asutati 2001. aastal pankade poolt.

Oleme allpool loetlenud hulga enamlevinud küsimusi, mis eraisikutel on tekkinud seoses Maksehäireregistri tööga.

Mis on maksehäire?

Maksehäire on rahalise kohustuse mitteõigeaegne täitmine. Creditinfo vahendab maksehäireregistris võlausaldajate poolt edastatud võlainfot, mille puhul on võlgnevuse summa üle 30 euro ja täitmise tähtajast on möödunud üle 45 päeva. Tuleb arvestada, et kui võlgnevus koosneb mitmest osast, siis võlgnevuse alguskuupäevaks on esmase võlgnevuse tekkimise kuupäev ehk võlgnevuse kestust hakatakse arvestama sellest kuupäevast.

Miks maksehäireid üldse avaldatakse ja milleks see hea on?

Maksehäireinfo näitab objektiivselt ja faktiliselt inimese võimet ning harjumusi oma rahalisi kohustusi täita. Maksehäireinfo aitab krediidiandjatel objektiivselt ja kiirelt otsustada, kas krediiditaotleja on krediidivõimeline ja kas krediidiandja soovib vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides laenutaotlejaga lepingulisse suhtesse astuda. Lisaks krediidiandjatele kasutavad maksehäireinfot ka muud teenusepakkujad, kelle jaoks on oluline enne potentsiaalse kliendiga lepingulisse suhtesse astumist välja selgitada lepingupartneri usaldusväärsus ja makseajalugu.

Kas maksehäireid avaldatakse minult võlgnevuste sissenõudmiseks?

Maksehäirete avaldamise peamine eesmärk on tegelikkusele vastava informatsiooni kättesaadavaks tegemine neile, kes soovivad sõlmida makseriske kaasa toovaid tehinguid. Maksehäire avaldamine mõjub ka maksehäire tasumise kiirusele, aga see ei ole maksehäirete avaldamise peamine eesmärk. Peamine on siiski objektiivse informatsiooni kättesaadavaks tegemine nendele, kellel on selle info pärimiseks õiguslik alus ja põhjus, näiteks laenuandmine, järelmaksuga müük, arvega müük, aga samuti ka eluaseme või muu kinnisvara rentimine ning esemete (nt tööriistade) laenutamine.

Mul on tasumata maksehäire. Mida ma pean tegema?

Maksehäire aluseks oleva võlgnevuse tasumiseks tuleb Sul ühendust võtta võlausaldajaga, kes annab Sulle teavet võlgnevuse (sh jooksva viivise) summa ja muu info võlgnevuse tasumiseks. Samuti on õigus kokkulepete (nt võlgnevuse ositi tasumise kokkuleppe) sõlmimiseks üksnes võlausaldajal. Kui tunned, et vajad abi oma võlgnevustega hakkamasaamisel, võta ühendust mõne võlanõustajaga, kes abistab lahenduste väljamõtlemisel.

Mul ei ole sellist maksehäiret või võlgnevust. Mida ma pean tegema?

Ikka juhtub, et esineb vigu ja ebatäpsusi. Kindlasti võta ühendust võlausaldajaga, kes on maksehäire sisestanud. Võlausaldaja saab Sulle täpsemalt öelda, millest maksehäire tuleneb ja edastada võlgnevuse alusdokumendid. Creditinfo infopäringuid ja kokkuleppe sõlmimise läbirääkimisi ei vahenda ja võlausaldajal on olemas võimalused vajadusel ka andmete täpsustamiseks. Kindlasti ei maksa maksehäiret ignoreerida teadmises, et “mul on ju õigus'”. See võib hilisemas elus takistada laenusaamist, tööle kandideerimist või ka näiteks eluaseme üürimist.

Ma ei ole nõus maksehäirega või selle aluseks oleva nõude / lepinguga?

Kui Sulle tundub, et maksehäire on avaldatud tehingu või kokkuleppe alusel, mida Sinu arvates ei toimunud, mis on ebaõiglane või maksehäire avaldaja on vääralt tõlgendanud teie kokkulepet, siis võta kindlasti ühendust võlausaldajaga asjaolude selgitamiseks. Mõnikord võib ka olla nii, et Sa vaidlustasid nõude ja ei ole selge, kas võlausaldaja vaidlustuse rahuldas või mitte. Selgita võlausaldajale oma põhjendusi, küsi lisainfot ja püüa jõuda kokkuleppele. Kui te kokkuleppele ei jõua ja võlausaldaja on Sinu arvates rikkunud tarbijakaitseseadust või käitunud finantseerimisasutusele ebakohaselt, palun edasta kaebus vastavalt Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Ametisse ja/või Finantsinspektsiooni.

Ma ei saa võlausaldajaga ühendust. Mida pean tegema?

Kui saatsid oma järelepärimise võlausaldajale e-maili teel, siis tavaliselt võtab sellistele päringutele vastamine aega mõned tööpäevad. Kui vastamise viivitus on pikem (üle 5 tööpäeva) siis tasub kindlasti ennast meelde tuletada, sh helistada. Kui kontakttelefoni number ei vasta, siis tasub avalikest allikatest otsida alternatiivseid e-maili aadresse või telefoninumbreid, millel ühendust võtta. Tarbijakaitseseaduse kohaselt on tarbijakaebuse lahendamise tähtaeg 15 päeva.

Ma arvan, et minu maksehäire on vaidlustatud, kuid seda avaldatakse ikka. Mida pean tegema?

Kui Sa oled maksehäire või selle aluseks oleva nõude võlausaldajale vaidlustanud, siis palun võta võlausaldajaga ühendust ja tuleta meelde, et ta vaidlustatud staatuse informatsiooni edastaks ka Creditinfole. Sellisel juhul (kui on tuvastatud, et vastuväited on põhjendatud) avaldatakse võlainfot vaidlustatud staatuses st ei avaldata sellise maksehäire detailinfot vaid näidatakse, et konkreetsel isikul on näiteks üks vaidlustatud maksehäire. Kindlasti kontrolli, kas oled vastuväited esitanud vastavalt võlausaldaja tingimustele ja kontrolli, kas see on võetud töösse ja kas selle kohta on juba otsus olemas.

Kuidas ma saan teada, kas mul on maksehäireid või millised maksehäired mul täpselt on?

Kõige täpsema informatsiooni saad, kui logid sisse https://www.minucreditinfo.ee/ keskkonda ja valid alajaotuse “Minu maksehäired”. Sisse tuleb logida ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga, et oleksime kindlad, et informatsiooni näeb ainult isik ise. Seal on kirjas kõik tasutud/lõppenud ja tasumata/kehtivad maksehäired, nende summad, algus- ja lõpukuupäev ning võlausaldajate nimed.

Maksehäire summa ei ole õige. Mida pean tegema? Maksehäire on ju tasutud?

Maksehäire algus- või lõpukuupäevad on valed? Avaldatava maksehäire summa ei pruugi olla täpselt see, mida Sina sellel hetkel tead olevat, näiteks kui hiljuti on toimunud tasumisi maksehäire osas või on lisandunud viivised. Võlausaldaja on kohustatud maksehäirete andmeid uuendama hiljemalt 31 päeva jooksul andmete muutumisest. Kui soovid täpsustada maksehäire summat, selle kujunemist ja koosseisu, palun pöördu võlausaldaja poole.

Kas ja kes peab mulle teada andma, et maksehäire on avaldatud?

Eraldi maksehäire avaldamisest teatamise kohustust seadus ei sätesta. Küll aga teavitab vastavalt kokkuleppele, kas Creditinfo või võlausaldaja üldreeglina kõiki võlgnikke maksehäire avaldamisest või avaldamise kavatsusest. See teade võib olla eraldi maksehäire avaldamise teatisena või see võib sisalduda mõnes võlausaldaja poolses meeldetuletuskirjas. Mõned võlausaldajad võimaldavad ka maksehäire avaldamisel maksehäire tasumist mingi aja jooksul (tüüpiliselt 7 päeva), mille tulemusena maksehäiret ei avaldata. Võlausaldajate avaldamisreeglid on erinevad, seega 7-päevast nö makseaega kõik võlausaldajad ei anna.

Mulle olevat saadetud maksehäire avaldamise teatisi ja meeldetuletuskirju, aga ma ei ole neid kätte saanud. Mida teha?

Üldjuhul kehtib lepingute, sh laenulepingute puhul reegel, et on kliendi kohustus hoida oma kontaktandmed, sealhulgas e-maili aadress, telefoninumber ja postiaadress võlausaldaja juures ajakohane. Palun edasta võlausaldajale oma kehtivad kontaktandmed ja palu veelkord saata teated, mida ei ole kätte saanud. e-mailide puhul kontrolli kindlasti üle rämpsposti (spam) kaust.

Minu maksehäire on tasutud. Miks seda ikka veel avaldatakse?

Inimese maksekäitumist iseloomustavad mitte ainult tema hetkel tasumata maksehäired vaid ka selle inimese õigel ajal maksmatajätmised lähiminevikus. Kuna krediidiandjad kohustuvad seaduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma ka krediiditaotleja makseajalugu, on ka lõpetatud maksehäirete kohta käiv info oluliseks indikaatoriks taotleja maksekäitumise hindamisel. Isikuandmete kaitse seadus lubab õigustatud isikutele avaldada ka viimase viie aasta jooksul aset leidnud lõppenud maksehäireid..

Millest maksehäire summa koosneb? Kes oskab öelda?

Maksehäire summa täpse põhjuse, koosseisu ja kujunemise kohta saad informatsiooni võlausaldajalt. Põhivõlgnevusele võivad olla juurde lisandunud viiviseid, leppetrahvid, sissenõudmiskulud jms. Seega kõige parem allikas summa täpsustamiseks on võlausaldaja.

Ma ei taha, et minu maksehäireid avaldatakse. Mida pean tegema?

Selleks, et maksehäireid ei avaldataks, on kõige õigem oma rahalised kohustused alati tähtajaks ära maksta. Seadus näeb ette õiguse avaldada maksehäireid, sest sellist informatsiooni vajavad erinevad isikud krediidi- või muude sarnaste otsuste langetamiseks. Seega ka juhul kui Sa pole nõus maksehäire avaldamisega, siis on võlausaldajal õigus põhjendatult keelduda maksehäire avaldamise lõpetamisest.

Mis õigusega Creditinfo avaldab maksehäireid?

Õiguse maksehäireinfot vahendada ja avaldada õigustatud isikutele annab seadus. Isikuandmete kaitset puudutav seadusandlus näeb ette, et füüsilise isiku maksehäired on lubatud avaldada krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil ning isiku enda nõusolek ei ole nõutav.

Kust maksehäireinfo pärineb?

Informatsiooni avaldavad maksehäireregistris paljud erinevad pangad, muud krediidiandjad ja ettevõtted. Mõnikord ei ole informatsiooni avaldajaks algne võlausaldaja ise, vaid näiteks inkassoettevõte või õigusbüroo, kellele on usaldatud võlgnevuse sissenõudmine või, kes on omandanud võlgnevuse algselt võlausaldajalt. Sellisel juhul on maksehäireinfo sisestanud volituse alusel sissenõudja või võlanõude hetkeomanik.

Kes näeb minu maksehäireid?

Sinu maksehäireid näevad üksnes isikud kellel on selleks õiguslik alus ehk konkreetne põhjus, miks sinu maksehäireinfot vaadatakse. Maksehäireinfo töötlemine on isikuandmete kaitse üldmäärusega selgelt reguleeritud. Näiteks on nad krediidiandjad ja seadus kohustab neid kontrollima krediiditaotleja krediidivõimelisust. Kehtiva lepingu olemasolul võib õiguslikuks aluseks olla ka õigustatud huvi. Võib juhtuda ka, et Sa ise oled andnud nõusoleku enda kohta informatsiooni pärimiseks teenusepakkuja üldtingimustega nõustumisel või lepingu sõlmimisel.

Kuidas minu maksehäireinfot kasutatakse?

Maksehäireregistris olevaid andmeid kasutatakse krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil. See tähendab, et krediidiandjad ja muud võimalikud lepingupartnerid langetavad maksehäireinfo alused otsuseid. Sõltuvalt infost võib otsus olla positiivne või negatiivne, aga täpsemalt saad küsida selle üle Sinu kohta päringuid teinud isikult.

Kui mul on maksehäire, kas ma ei saa laenu, ei saa eluaset rentida, ei saa asuda tööle rahaliselt vastutavale ametikohale?

Kui Sinu tehingupartner enne lepingu sõlmimist või pakkumise tegemist kontrollib Sinu maksehäireinfot, siis ta võib otsustada tehingut mitte sõlmida või sõlmib need tehingud enda arvates parimatel tingimustel, arvestades võimalikke riske. See võib tähendada, et näiteks Sinu laenuintress on kõrgem, küsitakse lisatagatisi, lepingu summa on väiksem või selle kestus lühem. Otsused teevad aga tehingupartnerid iseseisvalt. Creditinfo omaltpoolt ei otsusta tehingute sõlmimist vaid annab alusinformatsiooni otsuste langetamiseks.

Mida teha kui ma maksehäirete tõttu ei saa laenu, mulle keeldutakse eluaseme rentimisest või keeldutakse tööst varaliselt vastutaval töökohal?

Erinevate ettevõtete ja eraisikute riskikaalutlused on erinevad. See, et oled saanud äraütlemise ühelt või mõnelt krediidiandjalt, üürileandjalt või võimalikult tööandjalt, ei tähenda, et “kõik on läbi'”. Kindlasti on üürileandjaid, kelle riskikaalutlused on erinevad ning on palju teisi töökohti, millele kandideerida. Seega, kindlasti ei tasu paari keeldumise või ebasoodsama pakkumise pärast meelt heita ja kindlasti tasub proovida erinevaid alternatiive.

Miks avaldatakse edasi maksehäireid, kui minu kohta on väja kuulutatud pankrot, on käimas võlgadest vabastamise menetlus või minu ettevõttel on välja kuulutatud pankrot või on käimas saneerimismenetlus?

Pankroti väljakuulutamine, võlgadest vabastamise menetlus või saneerimine iseenesest ei tähenda, et aset leidnud maksehäired lakkavad olemast. Võlgadest vabastamise menetluse käigus võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste tähtaja pikendamist, osadena täitmist või kohustuse vähendamist. Pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppu väljastab kohus eraldi kohtumääruse, mille järel märgitakse kehtivas staatuses maksehäired lõpetatuks vastava kohtulahendi jõustumise kuupäevaga. Ettevõtte saneerimiskava kinnitamisel samuti märgitakse maksehäired üldjuhul lõppenuks (ei kustutata).

Kokkuvõtteks, see et maksehäire aluseks olev võlg ümber kujundatakse, ei tähenda, et varem maksehäireid ei eksisteerinud. Seetõttu jäävad sellised maksehäired ka lubatud aja jooksul õigustatud isikutele nähtavaks.

See ettevõte, kellele ma võlgu olin, on pankrotis või äriregistrist kustutatud. Miks nad ikka minu maksehäireid avaldavad?

Võlausaldaja pankrot või ettevõtte äriregistrist kustutamine ei tähenda automaatselt maksehäire kustutamist. Pankrotiprotsessi käigus on nõudeõigus pankrotihalduril. Seega pankrot või äriregistrist kustutamine ei muuda nõudeid ja maksehäireid automaatselt olematuks.

See maksehäire on ju aegunud. Mis õigusega nad ikka veel seda maksehäiret avaldavad?

Maksehäire aluseks oleva nõude aegumine ei tähenda, et võlgnevust enam ei eksisteeri. Seadus piirab aegumisega kohtuliku sissenõudmise võimalust ja võlglane võib keelduda aegumise korral kohustuse täitmisest, kuid rahalise nõude olemasolu aegumine olematuks ei muuda. Samuti ei muuda aegumine olematuks maksehäire olemasolu minevikus. Seega aegumine ei mõjuta maksehäire avaldamise tähtaegu. Siiski juhul kui kohus või kohtutäitur on tunnistanud Sinu võlgnevuse aegunuks, siis märgitakse maksehäirele lõpukuupäev. Lõpukuupäeva fikseerimiseks pöördu võlausaldaja poole.

Kui kaua minu maksehäireid tohib avaldada?

Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg 2 punktile 5 ei või enam võlakohustuste rikkumisega seotud andmeid edastada kolmandatele isikutele, siis kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Seega, seadusega sätestatud üldreegli kohaselt võib lõpetatud staatuses maksehäire andmeid kolmandatele isikutele avaldada 5 aasta jooksul arvates maksehäire aluseks oleva võlakohustuse rikkumise lõppemisest. Tähtaja möödumisel kustutatakse maksehäired automaatselt ja selleks eraldi Creditinfot teavitama ei pea.

Kas oleks kuidagi võimalik kustutada lõppenud / tasutud maksehäire enne viieaastase avaldamistähtaja lõppemist?

Maksehäirete avaldamisel on oluline, et maksehäireinfo oleks kõigi, ka lähiminevikus maksehäiretega isikute suhtes ühetaoline ja õiglane, ilma põhjendamatute eranditeta. Seega rakendatakse maksehäirete avaldamisel kõigile maksehäiretele ühtset avaldamise ajapiiri. Enamuses Euroopa riikides avaldatakse maksehäired 5 aastat pärast nende lõppemist ja nii ka Eestis sätestab isikuandmete kaitse seadus, et maksehäireid on lubatud avaldada mitte rohkem kui 5 aastat pärast nende lõppemist.

See maksehäire algas nii ammu aega tagasi. Miks võlausaldaja ikka seda maksehäiret avaldab?

Eraisikute puhul avaldatakse tasumata ehk lõpetamata maksehäireid üldjuhul kuni 15 aasta jooksul. Juhul kui võlgnevuse osas on näiteks kohtuotsus ja toimub täitemenetlus, siis võib maksehäire avaldamise aeg ka pikemaks kujuneda. Sellisel juhul lõpetatakse maksehäire alles siis, kui täitemenetluses kohtutäitur lõpetab menetluse aegumise põhjusel.

Pank ütles, et mul on halb krediidiskoor. Mida pean tegema, et seda paremaks saada?

Skoori arvutamisel võetakse arvesse mitmesugust informatsiooni sh maksehäired, aktiivsus krediiditurul jms. Kõige mõistlikum enda skoori parandamiseks on alati tasuda oma kohustused tähtaegselt. Tähele tuleks panna, et skoori paranemine võib võtta aega ja see ei juhtu mõne päevaga.

Minu kohta on tehtud maksehäirete päring, aga ma ei tea, miks ta seda tegi?

Kui tegemist on panga või muu krediidiandja või näiteks mobiilsideoperaatoriga, siis on üsna levinud, et nad oma olemasolevate klientide kohta päringuid teevad. Kui Sa oled mõne ettevõtte juhatuses, siis võidakse Sinu kohta päring teha seoses selle ettevõttega. Kui tõesti pole selge, miks päring tehti, siis kõige esimesena pöördu päringu tegija poole ja uuri, mis asjaoludel ja missugusel õiguslikul alusel ta päringu tegi. Kui Sulle tundub, et tegemist on ilma õigusliku aluseta päringuga, siis pöördu Creditinfo poole edasiseks kontrolliks ja menetluseks.