Kui mõelda olukorrale, kuidas üks ettevõte tekib, kangastub meile esmalt tõenäoliselt järgnev situatsioon: ühel isikul tuleb äriidee, mille realiseerumiseks loob ta oma ettevõtte.

Võib ju olla, et ettevõte kuulub seda luues vaid ühele isikule, kuid kuna ettevõtetel on tihti väärtus, siis kiputakse seda omandit kas edasi müüma või jagama, sealjuures võõrandatud omandi suurust väljendatakse protsendilise suhtarvuna ettevõtte koguosalusest (müües kogu ettevõtte, läheb osalus üle 100%-selt uuele omanikule).

Omanikeringi keerukus on osa ettevõtlusvabadusest

Et selliste tehingute tegemine on seotud õiguste ja kohustuste tekkega, on traditsiooniliselt kujunenud, et osade võõrandamise tehingud tõestatakse notari poolt. Erandiks on sellised ettevõtted, mis on noteeritud börsil või mille võõrandamine on lubatud lihtkirjalikult (ettevõtted, mille põhikirjas on selline võimalus ette nähtud ning mille omakapital ületab 10 000 EUR). Osaluste kuulumist kajastavad kanded tuleb kanda äriregistrisse, osaluste seisu pidamise eest vastutab ettevõtte juhatus.

Kuna ettevõtte osade müümine nagu iga muu vara võib tunduda hea ärina, on loodud võimalus ettevõtte osade ostuks-müügiks noteerida ettevõtte osad börsil – selliselt tekib omanikel võimalik osalusi osta-müüa läbi oma väärtpaberikontode, eesmärgiga saada oma selliste tehingute eest parimat hinda, mis kujuneb turusituatsiooni ehk nõudluse-pakkumise suhte tagajärjel. Börsil noteeritud ettevõtted enam oma osaluste suurusi äriregistri näitama ei pea, seda arvestust peab nüüd börs. Vastavalt börsiseisule teenivad osanikud ka ettevõtte kasumi jaotamisel (dividendide maksmisel) tulu, saades osaluse suurusega proportsionaalse osa väljamakstavast kasumist.

Ettevõtte osaluste müügil kehtib tehinguvabadus, ehk sisuliselt võib alati enda omandit (ettevõtte osa) vabalt käsutada, ehk sisuliselt edasi müüa, samuti võib seda teha osaliselt ehk osa jagades, selliselt võib tekkida mitmeid uusi omanikke, kes omavad ettevõttest mingit väikest osa.

Osa suurus on oluline, sest selle alusel määratakse õigus otsuste tegemiseks ettevõtte juhtimisel ja nagu öeldud ka proportsionaalne suurus ettevõttest dividendide saamisel. Sisuliselt kontrollib ettevõtte tegevust isik, kes seda omab või kes omab olulist osa sellest (ehk hoolimata teiste osanike arvust on kontrolliks vaja üle 50%-st osaluse suurust).

Varjatud omaniku toob välja tegeliku kasusaaja avaldamiskohustus

Paljudel juhtudel on aga ka isikutel huvi oma ärihuvisid varjata, mistõttu võidakse sellise läbipaistva omandistruktuuri varjamiseks ettevõtte osade omanikeks vormistada näiteks välisriigi ettevõtteid, variisikuid, õigusteenuse pakkujaid või lihtsalt lähedasi usaldusväärseid isikuid. Selliselt ei kajasta ametlikud registriandmed tegeliku osaniku andmeid, ehk andmeid kes tegelikult ettevõtet omab ja läbi selle kontrolli teostab. Selliste olukordade vältimiseks on ellu kutsutud “tegeliku kasusaaja” mõiste.

Tegelik kasusaaja on alati füüsiline isik ning ettevõtete tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks peab see hoolimata kõikvõimalikest meelega või juhuslikult tekkinud keerulistest omandistruktuuridest olema korrektselt peetud ning vajadusel korrektselt edastatud.

Eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel, aga ka korrektsete sanktsioonirežiimide rakendamise huvides on riikidele pandud kohustus registreerida iga ettevõtte puhul tegeliku kasusaaja andmed (millistele andmete on siis õigustatud huvi korral teistel turuosalistel või õigustatud isikutel ligipääs). Tegelike kasusaajate andmed peab sarnaselt osanike andmetele teadma ja pidama ettevõtte juhatus, samuti on nende kohustus tegelike kasusaajate andmete edastamine riiklikule registripidajale.

Välisriikide ettevõtetes on tegeliku kasusaaja info raskemini leitav

Eestis on tegelike kasusaajate andmete register leitav äriregistri juurest, ehk koos äriregistris registreeritud ettevõtte andmetega saab vaadelda ka ettevõtte tegelikke kasusaajaid. Keerulisem on aga olukord siis, kui meil on vaja leida välisriikide ettevõtete andmeid nii tegelike kasusaajate, kui üldandmete osas.

Üheks võimaluseks on püüda leida ligipääsu selle riigi ametlikule äriregistrile, kuid see pole tihtipeale võimalik, sest selline arusaadav, lihtne, tasuta ja mitmekeelne veebivärav koos mitmekülgse ettevõtteinfoga võib riikidel lihtsalt puududa.

Sellisel juhul ongi hea kui on võimalik kasutada usaldusväärset partnerit sellise äriinformatsiooni leidmisel. Creditinfo Eesti AS-l on hea meel teatada, et saame aidata ülemaailmselt (rohkem kui 240 riiki/jurisdiktsiooni) ettevõtteinformatsiooni otsimisega ja ettevõttete osas vastavasisuliste raportite loomisega. Omame ülemaailmselt usaldusväärseid kontakte selliste teenuste pakkujatega, mistõttu saame tagada hea kvaliteedi ning kiire teenuse, kui meie kliendid seda peaksid vajama.

Kui ka teie ettevõttel peaks olema vaja hankida infot välispartneri kohta, soovitame julgelt pöörduda meie müügiesindajate poole, et üheskoos leida Teie soovidele parim lahendus.