Creditinfo pälvis 2021. aastal Finantsinspektsioonilt loa asuda pakkuma kontoinfo teenust Eestis, mis hiljem laienes ka Läti ja Leedu turgudele. Tänaseks oleme kontoinfo teenust turul pakkunud juba peaaegu kaks aastat. Kontoinfo teenus baseerub PSD2 direktiivil, mille baasilt on meil ligipääs pankade ja finantsasutuste klientide tehingute andmetele, kasutades selleks turvalist andmeedastuse kanalit ja klientide nõusolekut.

Kontoinfo kategoriseerimine on esimene ja kõige triviaalsem klientidele väärtust loov kontoandmete töötlus. Kategoriseerimine on lisaks esmasele väärtusele ka sisend kõikidele järgmistele, oluliselt rohkem väärtustloovatele teenustele (näiteks võlariski hindamine).

Ilma kategoriseerimiseta muutub igakordne väärtuse leidmine, analüüs ja kuvamine kontoinfolt liialt ressursimahukaks, mistõttu tuleks lõpptarbijal oma andmetelt tulemuse saamiseks suhteliselt kaua oodata.

Kategoriseerimine aga paraku on väärtusetu, kui kategooriate täpsus ja kvaliteet on madal. Loomulikult iga tehing pangakontol ei ole sisendiks isiku krediidiriski hindamisel. Krediidiriski hindamisel on kriitiliselt oluline, et analüüsiks vajalike tehingute kategoriseerimise täpsus oleks maksimaalselt kõrge. Seda selleks, et ära hoida krediidikahjusid ettevõtetele kui ka ületähtaja võlgnevuse tekkimist eraisikutele, mis otseselt mõjutavad mõlema huvigrupi mainet.

Põhisisend kontoinfo kategoriseerimistest on seotud sissetulekute ja finantskohustustega
Põhisisend kontoinfost krediidiriski hindamisel on palk/sissetulek ja finantskohustuste (laenud, järelmaksud, liisingud jne) maht kuus. Lisaks mõjutavad inimese krediidiriski erinevad punased ja rohelised indikaatorid. Punaste alla saab liigitada näiteks kasiino külastused, kohtutäituritele maksed, roheliste alla kindlustusmaksed.

Creditinfo on esmase prioriteedi kategoriseerimise täpsuse tagamisel pannud just krediidiriski hindamiseks oluliste tehingute kategoriseerimisele üle Baltikumi.

Samas tänaseks saame väita, et Creditinfo pakutava kontoinfo teenuse kategoriseerimise üldine täpsus üle Baltikumi ületab 90%.

Täpsemat protsentuaalset väärtust saab hinnata vaid spetsiifilise pangakonto kategoriseerimise vaatlusel, kuna kategoriseerimise täpsus on otseses seoses tehingutest, mida pangakonto kajastab.

Kontoinfo täpne kategoriseerimine on oluline sisend ka tunne oma klienti (KYC) ning rahapesutõkestamise (AML) reeglite tagamiseks kõikidele ettevõtetele, kellele KYC ja AML reeglid suuremal või vähemal määral kehtivad. Näiteks liiga suur sularaha liikuvus kontol võib tähendada potentsiaalset rahapesu. Ei ole olemas ega tohigi olla kindlat reeglit, mis summast on suure hulga sularaha liikumise korral kontol tegemist rahapesuga. Paljud ettevõtted tegelevad sektoris, kus liigubki palju sularaha. See aga ei muuda neid ettevõtjaid veel rahapesus kahtlustatavateks. Kui sularaha liikumine on põhjendatud, siis on kahtlus ka maandatud.

Kokkuvõtvalt võib väita, et pangakonto väljavõte on väärtuslik uus andmekogu, mis aitab inimese krediidiriski paremini hinnata. Täpsema hindamise alus on väga hea kvaliteediga pangakonto tehingute kategoriseerimine. Samas muidugi peab silmas pidama, et 100% kategoriseerimise täpsust kätte saada on ilmselgelt võimatu. Pidevalt muutuvad teenuse pakkujad, inimesed käivad reisidel, uued ettevõtted sünnivad, vanemad ettevõtted kaovad, erinevates kodumaistes ja välismaistes veebipoodides tehakse oste jne. Need kõik on põhjused, miks alati leidub ettevõtteid, kelle maksetehingu kategooriat täppi panna esimesel võimalusel ei õnnestu.